Alates selle aasta 1. juunist on tootjatel võimalus deklareerida eraldi mono- ja komposiitmaterjalist pakendeid.

Palun seletage lahti: aktsiisi maksmise kohustus tekib vaid ettevõtjal, kes laseb turule kaupa plastist pakendis, mille mass on üle 24 kg kvartalis ja üle 99 kg aastas, ja muust materjalist pakendis, mille mass on üle 49 kg kvartalis ja üle 199 kg aastas. Kuidas aru saada, kas see kuni 199 kg aastas on ülejäänud pakendiliikide osas kokku või eraldi? Mul ei ole midagi arvestuse pidamise vastu, ainult kuidas seda peab tegema? Kas on mingi nõue, kindlad vormid? Palun soovitusi.

Keskkonnaminister Siim Kiisler leiab, et ligi poolteist aastat arutatud uus jäätmeseadus Riigikogu laualt lõppjärgus maha võtta on sama vastutustundetu kui otsustavas jalgpallimängus juhtseisult enne lõpuvilet minema jalutada ja loobumisvõit anda.

Kuigi lähenevatel jaanipühadel võib tekkida kiusatus visata lõkkesse ka pidusöögist ülejäänud pakendid ja jäätmed, palub Pakendiringlus seda mitte teha, sest jäätmete põletamine lõkkes saastab keskkonda ja on ohtlik inimeste tervisele.

Pakendiringluse keskkonnajuhi Kadri Kaarna sõnul on sage olukord, kus jaanilõkke põletusmaterjaliks kogutakse ka pakendeid, prügi ja vanarehve.

“Kuigi jäätmed võivad olla head soojuskandjad ja põleda ilusa leegiga, siis tegelikult tehakse neid põletades palju kahju. Selle tagajärjel katate koduaia mürgiste ainetega. Suitsuga õhku paiskuvad mittetäieliku põlemise tahked jäätmed sadenevad peagi meie muldadesse ja põhjavette. Aga vaevalt keegi meist soovib, et lapsed sööksid kantserogeensete dioksiinidega saastunud maasikaid,” juhtis Kaarna tähelepanu olukorra tõsidusele.

Kaarna lisas, et õige ja keskkonnasõbralik käitumine on suunata pakendid sorteerimisse. “Inimeste tervise ja keskkonna huvides ei ole lõke kohe kindlasti õige koht pakenditest vabanemiseks,” juhendas Pakendiringluse keskkonnajuht keskkonnasäästlikult toimima.

Kõik sorteerimisest ülejääv tuleb viia segaolmejäätmete konteinerisse. Äärmisel juhul tohib koduses lõkkes põletada vaid puhast puitu ning kiletamata pappi ja paberit. Ent ka nende pakendite puhul tuleks arvestada taaskasutamise reeglitega, sest neid on võimalik taaskasutada. Arvutused näitavad, et paberi ja papi sorteerimine vähendab paberitootmise õhusaastet 75%.

Pakenditest vabanemiseks tuleb kasutada selleks ettenähtud konteinereid. Paberi ja papi jaoks on vastava märgistusega konteinerid ning pakendite nagu kartong, metall, plast ja klaas on oma konteinerid. Pandipakendi pudelid tuleb viia joogitaara tagastuspunkti. Vanu rehve saab ära anda kodukoha lähimas jäätmejaamas. Pakendikonteinerite või jäätmejaama aadressi leiab kohaliku omavalitsuse või pakendiorganisatsiooni kodulehelt.

Eesti Pakendiringlus on riigi suurim taaskasutusorganisatsioon, mis kogub pakendeid kõigis kohalikes omavalitsustes kokku 1384 kogumiskohas. Kogutud jäätmed järelsorteeritakse Maardus asuvas sorteerimistehases ning sealsamas toodetakse pakenditest tooraine uute toodete valmistamiseks.

Osa toormest kasutatakse ära Eestis, ent kõigi jäätmete taaskasutamise võimekust siin paraku ei ole, mistõttu läheb osa pakenditest ümbertöötluseks välismaale.