Euroopa Keskpanga (ECB) hinnangul kaalub selle toetus euroala majandusele pikemas perspektiivis üles tugevast eurost põhjustatud aeglase inflatsiooni, ütles keskpanga juhatuse liige Benoît Cœuré.

Swedbanki peaökonomisti Tõnu Mertsina hinnangul hakkab Euroopa Keskpank (ECB) turge ette valmistama rahapoliitika normaliseerimise suhtes, kuid refinantseerimise intressimäärasid tõstetakse alles 2019. aasta alguses.

Deutsche Banki juht John Cryan ütles, et Euroopa Keskpank (ECB) peaks lõpetama oma lõdva rahapoliitika, vältimaks turumulle.

EKP rahapoliitiliste meetmete abil on suudetud taas tagada väga soodsad rahastamistingimused, mis on vajalikud, et teha järgmisi edusamme inflatsioonimäärade püsivaks lähenemiseks tasemele, mis on keskmise aja jooksul 2%-st allpool, ent selle lähedal. Laekunud andmed kinnitavad majanduskasvu jätkuvat elavnemist euroala kõikides sektorites ja piirkondades.¹ Kasvuväljavaadet ohustavad riskid on üldiselt tasakaalustatud. Kuigi püsiv majanduskasv annab kindlust, et inflatsioon läheneb tasahaaval tasemele, mis vastab EKP nõukogu inflatsioonieesmärgile, ei ole see veel väljendunud inflatsiooni hoogsamas kiirenemises.

20. juuli istungil otsustas EKP nõukogu säilitada põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 0,00%, laenamise püsivõimaluse intressimäärana 0,25% ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana –0,40%. Nõukogu eeldab, et EKP baasintressimäärad püsivad praegusel tasemel pikema aja vältel ja tunduvalt kauem, kui tehakse netovaraoste.