Maailma tasandil osutavad kättesaadavad näitajad kindlale üleilmsele kasvule 2017. aasta teises kvartalis. Üleilmne koguinflatsioon on aeglustunud, kajastades energiahindade kahanevat tuge. Arenenud riikide pikaajaliste intressimäärade tõusust hoolimata on rahastamistingimused kogu maailmas püsinud kokkuvõttes soodsad.

Alates EKP nõukogu viimasest, juunikuus peetud istungist on euroala pikaajalised intressimäärad tõusnud, muu hulgas paremate kasvuväljavaadete arvel. Kokkuvõttes on EONIA forvardkõver kõikide tähtaegade puhul kerkinud alates juuni algusest keskmiselt ligikaudu 15 baaspunkti. Euroala aktsiahinnad on mittefinantsettevõtete puhul langenud, ent finantsettevõtete puhul tõusnud, samal ajal kui püsivad tuluootused on mõlemas sektoris ikka veel hindu toetanud. Ettevõtete võlakirjade tulusus on kasvanud ja riskivabad intressimäärad on tõusnud, ent ettevõtete võlakirjade tulususe vahe on kahanenud. See kajastab muu hulgas tõenäoliselt ka turu ootusi euroala kindla majanduskasvu suhtes. Euro nominaalne efektiivne vahetuskurss on tugevnenud.

Saadud andmete ja eelkõige küsitlustulemuste põhjal jätkub euroalal lähiajal kindel ja laiaulatuslik kasv. Rahapoliitiliste meetmete mõju edasikandumine soodustab sisenõudlust ja on aidanud vähendada finantsvõimendust. Investeeringute mahu taastumist edendavad ka edaspidi väga head rahastamistingimused ja ettevõtete suurem kasumlikkus. Eratarbimist tõukavad tagant tööhõive kasv, millele tulevad kasuks ka varasemad tööturureformid, ja kodumajapidamiste jõukuse suurenemine. Peale selle peaks maailmamajanduse taastumine aina rohkem kaubandust ja euroala eksporti toetama. Praegusest paranemisest hoolimata pärsivad majanduskasvu väljavaateid endiselt struktuurireformide loid rakendamine, eelkõige tooteturgudel, ning jätkuv bilansside kohandamise vajadus mitmes sektoris. Euroala majanduskasvu väljavaadet mõjutavad riskid on endiselt laias laastus tasakaalustatud. Ühest küljest võib praegune positiivne tsükliline tempo tekitada oodatust kiirema majanduskasvu. Teisest küljest esineb endiselt langusriske, mis on eelkõige seotud üleilmsete teguritega.

¹ Võttes arvesse EKP nõukogu 2017. aasta 20. juuli istungi ajal kättesaadavat teavet.

Euroala aastane ÜTHI-inflatsioon oli mais 1,4% ja langes juunis 1,3%-ni, eelkõige energiahinna aeglasema inflatsiooni tõttu. Lähikuudel jääb koguinflatsioon nafta praeguste futuurihindade järgi otsustades tõenäoliselt praeguse taseme lähedale. Samal ajal püsivad alusinflatsiooni näitajad madalal tasemel ega ole veel näidanud veenvaid elavnemismärke, sest euroalasisene kulusurve, sealhulgas palgakasv, on endiselt vaoshoitud. Keskmise aja jooksul peaks euroala alusinflatsioon kiirenema üksnes vähehaaval, saades toetust rahapoliitilistest meetmetest, majanduse jätkuvast taastumisest ja majandusliku loiduse järkjärgulisest taandumisest.

Lai rahapakkumine suurenes endiselt tempokalt. Sellele aitasid peamiselt kaasa selle kõige likviidsemad komponendid. Lisaks jätkub erasektorile antud laenude mahu kasvu hoogustumine, mida on täheldatud alates 2014. aasta algusest ja mida toetavad leevenevad laenunõuded ja suurenev laenunõudlus. Euroala mittefinantsettevõtete ja kodumajapidamiste rahastamiskulud püsivad soodsad. 2017. aasta teises kvartalis korraldatud euroala pankade laenutegevuse küsitlus näitab, et ettevõttelaenude ja kodumajapidamistele antavate eluasemelaenude nõuded on veelgi leevenenud ning laenukasvu toetab ka edaspidi suurenev nõudlus.

EKP nõukogu tegi 2017. aasta 20. juuli istungil korraliste majandus- ja monetaaranalüüside põhjal otsuse jätta EKP baasintressimäärad muutmata. Nõukogu eeldab taas, et EKP baasintressimäärad jäävad praegusele tasemele pikemaks ajaks ja kauaks ajaks pärast varade netooste. Mittestandardsete rahapoliitiliste meetmetega seoses kinnitas EKP nõukogu, et netovarasid kavatsetakse osta praeguses mahus ehk iga kuu 60 miljardi euro ulatuses kuni 2017. aasta detsembri lõpuni või vajaduse korral kauem, aga igal juhul seni, kuni inflatsiooni areng on EKP nõukogu hinnangul püsivalt kohandunud ja kooskõlas nõukogu inflatsioonieesmärgiga. Koos netovaraostudega reinvesteeritakse ostukava raames soetatud ja aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvad põhiosa tagasimaksed.

EKP nõukogu kinnitas, et edaspidi on vaja väga toetavat rahapoliitikat, et euroala inflatsioonisurve suureneks vähehaaval ja toetaks keskmise aja jooksul koguinflatsiooni arengut. Kui väljavaade muutub vähem soodsaks või kui finantstingimused ei ole enam kooskõlas edasiste sammudega inflatsiooni arengu püsival kohandamisel, on EKP nõukogu valmis suurendama varaostukava mahtu ja/või pikendama selle kestust.