"Meie hinnangul hakkab ECB turge ette valmistama oma rahapoliitika normaliseerimise suhtes. Tänasel ECB istungil tõenäoliselt veel konkreetseid numbreid välja ei käida, kuid järgmise aasta algusest hakkab keskpank meie hinnangul oma varaostuprogrammi ostusid järk-järgult vähendama ning refinantseerimise ehk peamisi intressimäärasid tõstetakse alles 2019.aasta alguses," ütles Mertsina BNS-ile.
Euroopa Keskpank püüab Mertsina sõnul olla võimalikult ettevaatlik, et mitte riigivõlakirjade tootlusi tõsta ja sellega eurot veel tugevamaks muuta. "Euro tugevnemine pidurdab inflatsiooni kiirenemist ja halvendab ekspordi konkurentsivõimet," märkis ta.
Euro tugevnemine Mertsina hinnangul Eesti väliskaubandusele tugevat otsest mõju ei avalda, kuna Eesti kaupade ekspordis moodustab euros tehtud tehingute osakaal ligi 85 protsenti. Küll aga võib euro nõrgenemisel liigkiire hinnakasv olla majandusele kahjulik.
"Mõistagi liigkiire hinnakasv on majanduse kahjulik, pidurdab tarbimist, halvendab ekspordi konkurentsivõimet," ütles Mertsina. Kuid kuna Eesti keskmine hinnatase on jätkuvalt Euroopa Liidu (EL) keskmiselt 76 protsenti ning kiire majanduskasvu tõttu on ostujõu kasv teiste riikidega võrreldes kiirem, on EL-i hindadega kiirem konvergents loomulik.
"Meie hinnangul kasvavad Eestis hinnad sel aastal 3,3 protsenti ning järgmisel aastal peaks see veidi aeglustuma. Praegust hinnakasvu võib veel mõõdukaks pidada," sõnas Mertsina.
