Riigikohus korraldab avalikud istungid kahes tsiviilasjas
Riigikohus arutab avalikel istungitel kaht tsiviilasja, millest ühes vaieldakse selle üle, kas krediidiasutus tohib tarbijaga sõlmitud põhimakseteenuse lepingu ühepoolselt üles öelda, ja teise asja keskmes on küsimus, kas omanikku vahetanud kinnistul asuval vanal talumajal esines varjatud puudusi, mis annaks õiguse hinda alandada või nõuda kahju hüvitamist.
Maksu- ja tolliameti nõuete põhjendatus
Maksu- ja tolliameti põhimääruse kohaselt on ameti üks peamisi tegevusvaldkondi ühiskonna ja seadusliku majandustegevuse kaitsmine. Ühiskonda ja seaduslikku majandustegevust kaitstes peab aga ka maksu- ja tolliamet ise järgima seadusi.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Korteriühistu majanduskulude jaotamine
Riigikohus tegi 20. juunil 2022 lahendi tsiviilasjas nr 2-19-8045, milles käsitles 2018. aasta jaanuaris kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadusest tulenevaid eeldusi korteriomanike vahel majandamiskulude jaotamiseks.
Juurdepääs käesolevale materjalile on finants- ja õigusajakirja RUP tellijatel.
Riigikohus: ka valeinfo puhul on õigus allikat mitte avaldada
Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas eile avaldatud määruses, et ajakirjanikul või meediaväljaandel on tsiviilkohtus õigus keelduda oma allika avaldamisest ka juhul, kui allikas on andnud valeinfot.
Riigikohus: notar peab pärimislepingu tagajärgi põhjalikult selgitama
Riigikohus rõhutas eelmisel nädalal avaldatud otsuses, et pärimislepingut on võimalik tühistada vaid väga erandlikel juhtudel, mistõttu tuleb notaril enne lepingu sõlmimist pooltele selle olemust ja alternatiive hoolikalt selgitada.
