Vastu võetud 26.11.2021 nr 34

Finantsmaailmas on üha enam suund avalike andmete avalikustamisele. Selleks on loodud avaandmete portaal ning omavalitsused teevad ülevaateid raha kasutamisest või avalikustavad oma tehingute teise osapoole (maksete andmik). Kuid keda need andmed huvitavad ja kas neil on ka kasutajaid?

Täna läbis riigikogus lõpphääletuse stabiliseerimisreservi vahendite kasutusele võtmise eelnõu. Eelnõu poolt hääletas 58 saadikut. 

Täna läbis riigikogus kolmanda lugemise äriseadustiku, tõestamisseaduse ja notari tasu seaduse muutmise eelnõu, mis muudab tehingu notariaalse tõestamise vabatahtlikuks – idufirmad peavad uut seadust ettevõtlust soodustavaks.

Eesti iduettevõtjaid ühendava ja toetava programmi Startup Estonia juhi Maarika Truu sõnul on tegemist olulise ja kauaoodatud muudatusega – äriseadustiku eelnõu muutmine vähendab tema sõnul oluliselt bürokraatiat välisinvesteeringute kaasamisel ning sellel on positiivne ja laiapõhjaline mõju Eesti majandusele tervikuna.

Muudatus on hädavajalik. Seni kehtinud äriseadustiku järgi pidid lisainvesteeringute tegemisel kõik ettevõtte osanikud ja kaasatav investor või tema esindaja, kohtuma samal ajal Eestis notari juures. Olemasolev seadusloome oli ligi 15 aastat vana ja selgelt iganenud. Üksmeelel olid nii koalitsioon kui ka opositsioon," ütles Truu pressiteate vahendusel.

Truu hinnangul olid senised osa võõrandamisele kehtivad vorminõuded liiga ranged, tekitades palju ebavajalikku bürokraatiat ja keerukust. "Varem kehtinud regulatsioon ei soodustanud kohalike ettevõtjate kasvu ja välisinvestorite kaasamist."

 Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse välisinvesteeringute keskuse direktor Raido Lember tõi välja, et iga kuuga jääb Eesti ettevõtlusesse tulemata potentsiaalselt kümneid miljoneid eurosid välisinvesteeringuid.

Näeme oma töös igapäevaselt, et välisinvestorite huvi Eesti noorte tehnoloogiaettevõtete vastu on viimaste aastatega selgelt tõusnud ning vajadus seadusandluse kohandamiseks ja bürokraatia vähendamiseks on selle võrra suurenenud," selgitas ta.

Äriseadustiku muutmise seaduse eelnõu eesmärgiks on lihtsustada osaühingu osade võõrandamist ning kaotada ebavajalikud piirangud ja vorminõuded.

Eelnõuga kehtestatakse osa miinimumväärtuseks senise ühe euro asemel üks sent, tunnistatakse kehtetuks osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõue kõigi osaühingute jaoks ning võimaldatakse sellisel osaühingul, mille sissemakstud osakapital täidab ettenähtud miinimumnõude, näha kõigi osanike nõusolekul põhikirjas ette osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu lihtsustatud kord ehk kirjalikku taasesitamist võimaldav vormivabadus.

Osaühingu osa nimiväärtuse vähendamine ühelt eurolt ühele sendile võimaldab riigikogu hinnangul paindlikumalt määrata osaühingu osade suurusi. Kehtiva õiguse kohaselt peab notariaalselt tõestatud olema nii osaühingu osa võõrandamise ja pantimise kohustustehing kui ka käsutustehing, välja arvatud juhul, kui osaühingu osad on registreeritud Eesti väärtpaberite registris.

Kontrollitud tehingute määratlemiseks on ettevõttel esmalt tarvis tuvastada seotud isikud ning aruandeperioodil nende vahel toimunud tehingud. Tehingute määratlemisele järgneb võimalusel sarnaste tehingute liikideks rühmitamine ning rühmade tehingumahtude kindlaks tegemine.