Riigieelarve seaduse kohaselt rahastatakse stabiliseerimisreservist investeerimis- ja finantseerimistehinguid, mille eesmärk on üldmajanduslike riskide vähendamine; sotsiaal-majanduslike kriiside vältimine või leevendamine; eriolukorra, erakorralise seisukorra, sõjaseisukorra või muu erakorralise olukorra või olulise mõjuga kriisi lahendamine või ennetamine või kollektiivse enesekaitse lepingus ettenähtud kohustuste täitmine; finantsasutustele likviidsus- või maksevõimega seotud raskusi või makse- ja arveldussüsteemides olulisi tõrkeid põhjustada võiva finantskriisi lahendamine või ennetamine.
Seoses 12. märtsil COVID-19 levikuga kehtestatud eriolukorraga ja sellega seonduva kriisiga võib tekkida vajadus vahendite kasutamiseks kõigil nimetatud otstarvetel.
Otsuse tulemusena on võimalik kaasata stabiliseerimisreservi vahendeid järk-järgult ning vastavalt vajadusele 2020. ja 2021. aasta jooksul, mil kriisi tõttu on riigil suurenenud kuluvajadus ja samal ajal on prognoositav maksulaekumise vähenemine. Rahandusministri hinnangul on negatiivne rahavoog sel ja järgmisel aastal kokku 3 kuni 3,5 miljardit eurot.
Samas on oluline, et rahandusministeerium saaks operatiivselt võtta kõik stabiliseerimisreservi vahendid kasutusele, kui riigil tekib raskusi väljamaksete tegemisel ja võlakohustuste kaasamisel tulenevalt probleemidest finantsurgudel.
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles riigikogu täiskogu istungil, et likviidsusprobleemide tekkimisel kasutatakse eelkõige laene, stabiliseerimisreserv võetakse kasutusele viimases järjekorras.
Reservi vahendeid võetakse kasutusele vastavalt riigi rahavoo juhtimise vajadusel katmaks riigieelarve kulude ja tulude vahet, eesmärgiga leevendada COVID-19 epideemia tõttu väljakuulutatud eriolukorda ning sellega seonduvaid üldmajanduslikke riske ja sotsiaal-majanduslikke kriise.
