Sotsiaalministeeriumi koostatud tööõnnetuskindlustuse väljatöötamiskavatsus on saanud palju vastukaja, leidnud nii toetust kui ka vastuseisu. Eelkõige nenditakse, et teema on oluline, kuna ei saa salata, et inimeste tervena püsimine ja tööturul kaua aktiivsena osalemine on kõigi huvides. Ometi on väljatöötamiskavatsuses mitmeid kitsaskohti, millest tulenevalt on mitmed organisatsioonid ja huvigrupid selle suhtes vastumeelsust väljendanud, leides, et väljatöötamiskavatsuses püstitatud eesmärke ei ole selles kirjeldatud kujul võimalik saavutada. Selles artiklis annab Advokaadibüroo LMP advokaat Birje Kalmus ülevaate kavandatavate muudatuste kriitikast erinevate huvigruppide pilgu läbi.

SEB Elukindlustuse suvine kahjustatistika näitab positiivset trendi inimeste riskikäitumises – vähenenud on suvised õnnetused murutraktoritega ning lastega juhtub vähem õnnetusi batuutidel või tasakaaluliikuritel, seevastu on tõusnud tööõnnetuste osakaal ning sagenenud raskete vigastuste või surmaga lõppevad liiklusõnnetused.

Riik plaanib tööõnnetuste hüvitamiseks luua erakindlustusel põhineva tööõnnetuste hüvitamise süsteemi, kus tööandjal on kohustus kindlustada oma töötajad tööõnnetuse toimumise suhtes. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda annab ülevaate uue süsteemi esmärgist, samuti sellest, keda see mõjutab ja mis on uue süsteemi sisu.

Esimesel poolaastal registreeriti 2674 õnnetusjuhtumit tööl. Neist 2019 juhtumit olid kerged ja 550 rasked. Elu kaotas tööl kolm inimest. Selgitamisel on veel 102 juhtumi asjaolud.

Tööandja vastutuskindlustus kaitseb ettevõtjat mitmel moel: hüvitab töötajate tööõnnetustest ja kutsehaigustest tulenevad kahjunõuded ning on ka abiks alusetute nõuete tõrjumisel. Lähemalt räägib PZU vastutuskindlustuse tootejuht Argo Argel.