Lugeja küsib: Meie ettevõttes juhtus kerge tööõnnetus, aga töötaja haiguslehele ei jäänud. Lugesin Tööinspektsiooni kodulehelt, et tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta tuleb raport koostada juhul, kui tööõnnetuse tagajärg on ajutine töövõimetus, raske kehavigastus või surm. Tööandja esitab raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale ja Tööinspektsioonile kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise lõpetamist. Kas sellise õnnetuse fikseerin ainult ettevõttesiseselt ning raportit Tööinspektsioonile saatma ei pea?

Viibutada piitsa või pakkuda präänikut? Selline dilemma tekib tööolukordades, kus isikukaitsevahendid on vältimatud, ent sellegipoolest ei pea igaüks neid vajalikuks. Kas tööandjal õnnestub ärgitada töötajaid isikukaitsevahendeid kasutama?

Töökeskkonnas veedame suure osa oma päevast ning sellele on kindlasti mõju meie tervisele. Töö käigus võib juhtuda õnnetusi ja olla  kokkupuuteid mõne töökeskkonna ohuteguriga, mis võib kaasa tuua tööst põhjustatud haigestumise või kutsehaigestumise. On teada, et ligi 15% töötajatest on tunnistanud, et töö on põhjustanud neile terviseprobleeme.

Esialgsetel andmetel juhtus eelmisel aastal Eestis 4117 tööõnnetust. Elu jättis mullu tööpostile 15 inimest. Tööõnnetusterohkeim sektor on metallitööstus. Maakondlikult toimus enim tööõnnetusi Tallinnas ja Harjumaal.

Minuga juhtus töö juures kerge tööõnnetus, mille tagajärjel jäin ka töövõimetuslehele. Andsin juhtunust teada tööandjale, kes uuris juhtunut ja otsustas, et tegemist ei ole tööõnnetusega. Tööandja koostas akti ja saatis selle ka Tööinspektsiooni. Tööinspektsioon märkiski, et tegemist ei ole tööõnnetusega, tööandja raportit ei koostanud ning ma sain töövõimetuse eest hüvitist vaid 70% ulatuses alates viiendast päevast. Ma ei ole aga nõus, et tööandja ei tunnista minuga juhtunut tööõnnetuseks. Kuhu ma pean pöörduma, et kaitsta oma õigusi ning saada hüvitist ajutise töövõimetuse eest tööõnnetuse tõttu?