Minuga juhtus töö juures kerge tööõnnetus, mille tagajärjel jäin ka töövõimetuslehele. Andsin juhtunust teada tööandjale, kes uuris juhtunut ja otsustas, et tegemist ei ole tööõnnetusega. Tööandja koostas akti ja saatis selle ka Tööinspektsiooni. Tööinspektsioon märkiski, et tegemist ei ole tööõnnetusega, tööandja raportit ei koostanud ning ma sain töövõimetuse eest hüvitist vaid 70% ulatuses alates viiendast päevast. Ma ei ole aga nõus, et tööandja ei tunnista minuga juhtunut tööõnnetuseks. Kuhu ma pean pöörduma, et kaitsta oma õigusi ning saada hüvitist ajutise töövõimetuse eest tööõnnetuse tõttu?

Riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas kolmapäevases  otsuses, et kohtu pädevusse ei kuulu eraldi nõudena selle tuvastamine, kas töötajaga juhtunud õnnetusjuhtum oli tööõnnetus.

Mul juhtus tööõnnetus. Leppisin aga ülemustega kokku, et ma ütlen arstile, et see juhtus kodus. Ma arvan, et see ikka ei ole õige ja tahaks nüüd selle tööõnnetuseks ümber muuta, mis ma selleks tegema pean?

Mina olen Ukraina kodanik ja töötan eramõisas ehitustöölisena. Sain töötrauma – kukkusin 2 meetri kõrguselt. Tulemuseks on 4 roide murd ja parema kopsu hematoom. Praegu viibin haiglaravil, voodist püsti tõusta ei saa. Kas mul on õigust moraalsele ja materiaalsele kompensatsioonile? Ohutusalast juhendamist pole läbi viidud, turvavarustust ja eririietust ei ole välja antud.

Töötaja läks lauta loomi kontrollima, liikudes kontrollitavate loomade poole töötaja komistas ja kukkus. Kukkumise tõttu murdis töötaja randmeluu. Kukkumise põhjustas maas olev survepesuri voolik. Tavaliselt on voolik veidi rohkem aia ääres ning ei sega liikumist.