Eesti riigivõlg kasvas teises kvartalis 23,8 protsendini
Keskpank: riikide võlakoormuse kasv suurendab riske finantssektoris
Eesti Panga ökonomisti Kristjan Mäe sõnul võivad koroonakriisist tingitud kulutuste ja oluliselt kahanenud maksulaekumiste tõttu ajalooliselt kõrgeimale tasemele jõudnud euroala riikide võlakoormused suurendada riske ka finantssektoris.
Eesti riigivõlg on jätkuvalt Euroopa Liidu madalaim
2018. aasta kolmandas kvartalis oli Euroopa Liidu kõige madalama riigivõlaga riik jätkuvalt Eesti, kõige rohkem kahanes võlakoorem kvartaliga Maltal, suurenes aga Küprosel.
Moody's kinnitas Eesti riigireitingu senisel kõrgel A1-tasemel
Eesti vastupanuvõime negatiivsetele välismõjudele püsib tugev. Eesti keskmiselt 3,7-protsendiline majanduskasv aastatel 2010-2014 on euroala kõrgeimate seas. Moody'se hinnangu kohaselt on Eesti krediidiprofiil jätkuvalt tugev. Eesti on hästi toime tulnud Soome majanduse nõrga kasvu ja Venemaa majanduse probleemide tingimustes, teatas Moody’s.
Hoolimata Vene majanduse nõrkusest ja sealsest põllumajandustoodete sisseveokeelust, kasvas Eesti eksport 2016. aastal 4 protsenti. See näitab Eesti eksportööride võimekust ümber orienteeruda kasvavatele turgudele, sealhulgas Hiina ja Saksamaa turgudele. Paranenud on ka investeeringute väljavaade, mis EL-i vahendite toel võiks edaspidi majanduskasvu kiirenemisele kaasa aidata. Eesti majandust toetab sel ja järgnevatel aastatel lisaks veel peamiste kaubanduspartnerite nõudluse paranemine.
Seega ootab Moody’s Eestile tänavu 3-protsendilist ja 2018. aastal 2,8-protsendilist majanduskasvu. See jääb alla küll kriisieelsele tasemele, kuid ületab euroala keskmist oodatavat kasvu lähiaastatel.
Reitingu väljavaade püsib stabiilsena, kuna Moody'se hinnangu kohaselt ei ohusta eelarvepoliitika Eesti jätkuvalt tugevat eelarvepositsiooni, mis on Moody’se hinnatavate riikide seas üks paremaid. Eesti tulevikku vaatav majanduspoliitika toetab ka sissetulekute lähenemist Euroopa Liidu keskmisele.
Tööjõuturul ootab Moody's aga palgasurve jätkumist, mis võib nende hinnangul ohustada Eesti konkurentsivõimet. Euroopa Komisjon ootab järgmisel kümnendil tööealise elanikkonna kahanemist, mis on keskpikas vaates väljakutse Eesti konkurentsivõimele. Teisalt on Eesti astumas samme majandusliku immigratsioonipiirangu leevendamiseks, kaasa arvatud kasvavas IT-sektoris, mis võivad tulevikus sobiva tööjõu puudumise probleemi leevendada.
Suure võlakoormaga omavalitsusi võib 4 aasta pärast oodata saneerimine
Rahandusministeerium võib korrigeerimismenetluse lõpetada siis, kui kohalik omavalitsus on jõudnud netovõlakoormuse piirmäära sisse, kui seda nelja aastaga ei saavutata, järgneb saneerimismenetlus, kus eelarve kuluread üle vaadatakse ja planeeritakse vahendid võlgade tagasimakseks.