Teisipäeval Brüsselis Euroopa Liidu (EL) rahandusministrite kohtumisel
viibinud Ligi rääkis, et formaalselt ei ole Kreeka abi küsinudki. Tema
sõnul räägitakse Kreeka puhul kahepoolsetest laenudest, täpne abi
mehhanism pole seni selge.
Samas pole ministri sõnul ka otsustatud, millised on summad, kes on
laenajad ja millised on abi määrad.
Kreeka abistamiseks Ligi sõnul mingit sundi pole, samuti märkis
minister, et Eestil pole abistamiseks ka ressurss ülemäära suur.
Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumisel tervitati Kreeka täiendavat,
sisemajanduse koguproduktist (SKP) kahe protsendi suurust kärpeplaani.
Selle toel on 2010. aastaks seatud defitsiidi taseme - 8,7 protsenti
SKP-st - saavutamine realistlik, teatas Eesti rahandusministeerium.
Kreeka olukorra stabiliseerimiseks jõudsid eurotsooni ministrid ka
põhimõttelisele kokkuleppele kahepoolsete toetuste andmise võimaluses,
mis on esimene etapp alalise instrumendi loomisele.
Lisameetmed, mida Kreeka on lubanud ellu viia, hõlmavad umbes üht
protsenti SKP-st kulude kärpeid ja üht protsenti SKP-st kaudsete maksude
tõusu. Kreeka peab maikuuks esitama konkreetse kava, mil viisil 2011.
ja 2012. aasta jooksul eelarvepuudujääk alla kolme protsendi SKP-st
viiakse.
Ligi sõnul on positiivne, et Kreeka viib kärpeplaani ellu ja eurotsoon
on oma liikmete stabiilsuse pärast mures.
Uudisteagentuur Reuters vahendas Luksemburgi peaminister Jean-Claude
Junckeri sõnu, kes kahtles Kreekale abi andmise küsimuse tõstatumises.
Juncker juhib Kreeka päästeplaani läbirääkimisi.
Kui Kreeka abiplaan peaks rakenduma, oleks tegemist esimese
päästeoperatsiooniga 16 riigini kasvanud valuutaliidu ajaloos.
Kreeka avalik sektor on kärbetele vastanud streikidega. Eelmisel nädalal
seiskas ühepäevane streik Kreekas elu peaaegu täielikult, kuid
analüütikute hinnangul ei ole tõenäoline, et streikidega suudetaks
valitsuse plaane muuta.
BNS
