„Vene kodanike osalemine Eesti valimistel riivab õiglustunnet ja murendab usaldust agressorriigi kodanike kaasabil saadud mandaatide legitiimsusse,” ütles Kross.
Krossi sõnul taastab plaanitav muudatus usalduse õiguskorra vastu. „Seadusemuudatus jätab hääleõiguse meile sõbralike riikide kodanikele, kuid välistab võimaluse, et hääletada saavad Venemaa ja Valgevene kodanikud. Üldine arengusuund maailmas näitab, et demokraatiad on kaitses ja autokraatiad tugevnevad, seepärast peame lisaks riigikaitse tugevdamisele tegema pingutusi ka õigusruumi kaitsel,” sõnas Kross.
Valimisõigust loodetakse piirata tuleva aasta kohalikel valimistel
Krossi kinnitusel on ka näiteid sellest, kuidas agressiivsed riigid kasutavad oma kodanikke poliitilise instrumendina teise riigi protsesside mõjutamisel.
„Paljud neist isikutest on sõjaväekohustuslased agressorriigis. Nad saavad valida mittevabadel valimistel ja võtavad neist ka aktiivselt osa. Ent need, kes käivad osalemas Putini valimistel, ei peaks kaasa rääkima Eesti elu kujundavates otsustes,” lausus Kross.
Reformierakonna fraktsiooni esimehe Õnne Pillaku sõnul on praeguses ajaraamis tegutsedes lootust piirata valimisõigust juba järgmisel aastal toimuvatel kohalikel valimistel.
„See aga eeldab kiireloomulist ja konstruktiivset tegutsemist. Eelnõu menetlemiseks on oluline laiapõhjaline arutelu, millesse soovime kaasata kõik riigikogus esindatud fraktsioonid ja fraktsioonitud saadikud. Eelnõule saavad kõik teha muudatusettepanekuid, mida teisel lugemisel ka üheskoos arutada. Loodame võimalikult laiapõhjalisele koostöövaimule, et langetada Eesti riigi jaoks hädavajalik otsus,” ütles Pillak.
Riigikogus läbis kolmapäeval esimese lugemise 61 riigikogu liikme algatatud põhiseaduse muutmise eelnõu, mille kohaselt saavad kohalikel valimistel osaleda Eesti kodanikud ja kodakondsuseta elanikud, samuti Euroopa Liidu ja NATO riikide kodanikud.
