2017. aasta head kasvunumbrid ning tänavused positiivsed ootused on eelmiste perioodide investeeringute tulemus. Kui me investeeringutega järjepidevalt ei jätka, pidurdub kasv tulevikus. Investeerimine on pika vinnaga ja selle mõju – nii negatiivne kui ka positiivne – ilmneb alles paari aasta pärast. See tähendab, et kasvu märksõnaks on järjepidev investeerimine.
Maksu- ja ärinõustamisfirma Grant Thorntoni värske uuring 35 riigi ettevõtjate seas näitab, et tänavu plaanitakse varasemast rohkem investeeringuid, oodatakse käibe ja kasumi kasvamist ning tõstetakse toodete-teenuste hindu. Näiteks plaanib järgmise 12 kuu jooksul hindu tõsta 36% küsitletud ettevõtjaist.
Efektiivsuse parandamise aasta
Uusi inimesi plaanib tööle võtta koguni 40% ettevõtteist: see on viimaste aastate kõrgeim näitaja. Aktiivses värbamistöös peitub aga mitu veealust kari. Esiteks on kvalifitseeritud tööjõu nappus probleem nii Euroopas kui ka suure lombi taga ning see annab hoogu palgarallile, mis omakorda väljendub peagi toodete-teenuste hinnatõusus. Teiseks on töötajate arvu suurendamine kasvava nõudluse rahuldamiseks küll kõige lihtsam ja kiirem viis, kuid vananeva elanikkonna ja üsna suure väljarändega riike (nende seas on nt Eesti, Läti ja Leedu) ootab olukord, kus tööjõuturult lahkuvaid inimesi pole kellegagi asendada. Näiteks mullu III kvartalis oli Eestis täitmata ligi 13 000 ametikohta! Järelikult tuleb mõelda ka töö efektiivsuse parandamisele. Siin lihtsaid ja kiireid võimalusi pole – panustada tuleb nii seadmetesse-masinatesse kui ka teadus- ja arendustegevusse investeerimisele.
Seega peaksid ettevõtjad lühiajaliste lahenduste eelistamise asemel mõtlema pikas perspektiivis ja pühendama 2018. aasta investeeringute tegemisele – kui seda ei tehta, võivad tabada tagasilöögid. Investeeringute tegemist toetab soodne majandusolukord: mullune edukas aasta andis ettevõtetele võimaluse kapitali koguda ning ka laenuraha saab mõistlikel tingimustel.
Napp teadus- ja arendustegevus
Positiivsena jääb uuringu tulemustest silma, et tänavu plaanib mullusega võrreldes rohkem seadmetesse ja masinatesse investeerida 36% küsitletud ettevõtteist. Eesti puhul teeb muret aga see, et investeeringuid teadus- ja arendustegevusse kavatseb suurendada vaid 2% ettevõtjaist ning 70% küsitletuist ei osanud sellele küsimusele vastata – need on 35 riigi seas kõige kehvemad näitajad!
Kui vaatame Eurostati andmeid teadus- ja arendustegevuse kogukulude kohta riikide SKP-st, näeme, et Eesti jääb Euroopa keskmisele ligi poole võrra alla. 2016. aastal (värskemaid andmeid pole) olid Eesti teadus- ja arendustegevuse kogukulud SKP-st 1,28%, Euroopa Liidu keskmine oli 2,03%, Rootsi ja Saksamaa vastavad näitajad olid aga 3,25% ja 2,94%. Meil on, mille poole Eesti 100. juubeliaastal püüelda. Veelgi enam – kui soovime ka järgmiseid juubeleid eduka riigina tähistada, ei saa investeeringuid teadus- ja arendustegevusse unarusse jätta.
Grant Thornton International Business Report (IBR) annab kord kvartalis ülevaate 35 riigi ettevõtjate ootustest riigi majanduse ja oma ettevõtte käekäigu suhtes. Artiklis viidatud uuringu andmed koguti rohkem kui 2500 ettevõtte juhilt 2017. aasta novembris ja detsembris.
