Kevadises Swedbanki tööstusettevõtete uuringus toovad toidu- ja joogitööstuse ettevõtted välja, et investeeringuid hoiavad peamiselt tagasi laenukapitali hind ja ebakindlus majanduskeskkonna suhtes. Sellele viitavad vastavalt 49 protsenti ja 46 protsenti uuringus osalenud ettevõtetest, teatas pank.

Statistikaameti lühiaja investeeringute mahu statistikat analüüsides, märkis Swedbanki toidutööstuse sektori juht Oliver Olt, et võrreldes aasta esimese kvartali andmeid kümne viimase aasta esimese kvartali andmetega, selgub, et tänavusest enam on sektor investeerinud vaid 2021. aasta esimeses kvartalis. Siis kujunes kogu aasta investeeringute mahu kasvuks ligi 24 protsenti, mis on ka viimase kümne aasta üks paremaid tulemusi.

"Kui võrrelda Swedbanki tööstusettevõtete uuringu tulemusi sama perioodi statistikaga, siis näeme, et viimase kümne aasta jooksul on enamikul kordadel toidutööstuse kevadises uuringus välja toodud ootused peegeldunud ka statistikas. Kui uuringus osalevad ettevõtted prognoosisid investeeringute kasvu, siis see nii ka enamasti läks, ning sama on olnud kahanemiste prognoosimisega," rääkis Olt.

Erandina tõi ta välja 2022. ja 2023. aasta, kus kevadine uuring ja tegelikkus käisid eri jalga: sektor oli pessimistlikum ja prognoosis investeeringute mahu vähenemist, kuid tegelikkuses toimus vastupidine. 2023. aastal investeeris sektor reaalsuses 22 protsenti enam kui 2022. aastal, mil investeeriti samuti 5 protsenti rohkem võrreldes 2021. aastaga. "Ka siis hinnati, et kõige suuremad investeerimisotsuste takistused on tingitud ebakindlusest majanduses ja laenukapitali hinnast," selgitas Olt.

2022. aasta uuringu tulemused olid tema sõnul selgelt mõjutatud vahetult enne uuringuperioodi alanud sõjast Ukrainas. "Segadusterohke aeg, kasvav ebakindlus tooraine ja energia osas, mis omakorda mõjutas tugevalt tööstuse sisendite hindu, olid olulised mõjutajad, miks toidutööstuse ettevõtete prognoosid investeeringute osas olid tumedamad kui tegelikkus. 2023. aasta uuringut mõjutasid aga ennekõike kõrged intressid, mis uuringu tegemise hetkel olid selgelt kasvu teel, ning jätkunud majanduslangus," lausus Olt.

Pealiskaudsel vaatlusel saab tema sõnul uuringust järeldada, et tänavu plaanivad ettevõtted investeerida ligi kolm korda rohkem kui mullu. "Kui aga uuringu tulemusi lähemalt vaadata, siis näeme, et sektoril on plaanis mõned üksikud suuremad investeeringud. Kui need välja arvata, siis suurem osa sektorist sisuliselt ei plaani investeeringuid kasvatada," tõdes Olt.

Ühelt poolt on see tema sõnul sektorile iseloomulik – suuri investeeringuid materiaalsesse põhivarasse ongi üldjuhul vähe –, aga murekoht on pigem see, et ülejäänud vastanutest plaanib investeerida keskmiselt ainult 2 protsenti käibest. "Üheks, siiski positiivseks põhjuseks võib olla ka vastajate suhteliselt kõrge, üle 40-protsendine automatiseerituse ja digitaliseerituse tase, kuid takistusena nähakse siiski kõrgeid intresse ja ebakindlat majanduskeskkonda," lisas Olt.

Tööstusuuringust selgus, et investeeringute tegemise peamine fookus on efektiivsuse kasvul, mis arvestades toidutööstuse pigem tagasihoidlikku kasumlikkust on kasvavate püsikulude juures esmatähtis. Lähema paari aasta jooksul plaanitakse varasemast rohkem keskenduda tarkade laolahenduste, asjade interneti ja masinõppe arendamisele. Uuringus osalenud toidutööstuse ettevõtetest pea kaks kolmandikku toob välja, et arvestavad investeeringuid tehes ka süsiniku jalajäljega, mis on Olti hinnangul lähiaastate uus normaalsus.

Kuigi ekspordi osas on toidutööstuse ettevõtete fookuses endiselt Eesti põhjanaabrid, kus uuringule vastanud kaotasid 2023. aastal ka enim turgu, siis 65 protsenti vastanutest toob välja, et plaanib laieneda uutele turgudele.

"Edasivaatavalt võiks oodata peamise baasintressi Euribori alanemist, mis loodetavasti annab lisatõuke investeeringute mahu kasvule ja me näeme sektorit jätkuvalt üles ehitamas efektiivset ja konkurentsivõimelist toidutööstust, mis suudab konkureerida nii siseturul importkaubaga, kui ka kasvatada eksporti. Kuigi aeg on endiselt ebakindel, tasub tugeva bilansiga ettevõtetel jätkata investeerimist, et kasvatada konkurentsivõimet," toonitas Olt.