Aas tõi riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esmaspäevasel istungil välja, et börsihinna ülempiiri hüvitis on sätestatud näiteks Norras ning sarnase toetuse loomist oleks mõistlik ühe meetmena kaaluda ka Eestis. "Kus maal see piir on, on otsustamise koht, mis eelkõige oleneb sellest, millised on meie võimalused," tõdes Aas.
Minister toonitas, et kuigi nõustub tuule- ja päikesevõimekuse arendamise olulisusega, ei tohi ära unustada juhitavat võimsust.
"Hinnatipud olid ikkagi väga suure külmaga, mil pole tavaliselt ka tuult ja mis puhul saame loota vaid juhitavale meetmele," nentis ta ja lisas, et riigil ei ole alust ega põhjust Ida-Viru energeetikast loobuda, ning et sealsed jaamad teevad jõupingutusi, et nende tööshoidmine oleks võimalikult keskkonnasäästlik.
Samuti tuleb tema sõnul kindlasti arvestada sellega, et toetusmeetmed aitaksid lisaks kodutarbijatele ka ettevõtteid.
Üks küsimus on energiahinnatõus, aga see on sisend tootmistele ja mõjutab kogu hinnapaketti, mida tarbijatele pakutakse,
viitas minister tõsiasjale, et kõrge elektrihind avaldub lõpuks ka näiteks toidukorvi hinnas.
Ettevõtteid toetaks ja inflatsiooni ohjeldaks tema sõnul eelkõige just käibemaksu alandamine.
Komisjoni esimees Urmas Reinsalu viitas istungil omakorda probleemile, et vähekindlustatud inimestele lubatud energia hinnatõusu kompensatsioon on jäänud toppama. Samuti on valitsus tema hinnangul teinud liialt lühiajalisi otsuseid, justkui eeldades, et hinnakriis kestab vaid kolm kuud. Aasa sõnul kaalub valitsus pärast 1. aprilli kindlasti võimalust meetmeid pikendada, juhul kui elektri hind ei taandu.
Linnade ja valdade liidu esindaja Jan Trei tõi peamise murekohana välja jaanuaris algava toetuste maksmisega kohalikele omavalitsustele langenud kasvava haldus- ja adminsitreerimiskoormuse. "Tegemist on väga mahuka menetlusega. Kui me vaatame neid arve, kui palju inimesi võib toetuse saamiseks kohaliku omavalitsuse poole pöörduda, siis pole meil piisavalt ametnikke," nentis Trei ning lisas, et pikalt polnud teada ka see, kui palju toetab riik rahaliselt kohalikke omavalitsusi menetluste läbiviimisel.
"Milliseks reaalselt kujuneb taotluste sadu, seda varsti näeme. See tekitab hirmu ja on omavalitsuste põhiline probleem," märkis Trei.
