Aivar Sõerd: piirikaubandus on suurim maksupoliitiline läbikukkumine
Seejuures leiab Sõerd, et Keskerakonna poliitikud üritavad antud probleemi eitada ja tekitatud kahjude ulatust võimalikult väiksena näidata.
Nimelt ütles keskerakondlasest riigihalduse minister Jaak Aab, et Reformierakond on valedel baseeruva kriitikaga ning peaministri umbusaldamisega läinud valimisvõitlusesse ega püüa riigijuhtimisse panustada sisuliselt.
"Valimiste eel rääkis Reformierakond pidevalt sadadest miljonitest Lätti kaotatud maksutulust. Seda vaatamata, et tegemist on valega, mis nii meedia kui ka rahandusministeeriumi poolt on korduvalt ümber lükatud. Nüüd kordab Andrus Ansip sama valimiseelset valet taas," märkis Aab.
Reformierakondlane Sõerd tõi vastuseks välja tänavu aprillis avaldatud rahandusministeeriumi viimase ametliku majandusprognoosi. Selle järgi jääb 2019. aastal Läti piiril alkoholi piirikaubanduse tõttu Eesti riigieelarvesse laekumata aktsiisi 70 miljonit eurot, koos käibemaksuga 94 miljonit eurot. Aasta varem oli näitaja 89 miljonit eurot.
Seejuures rõhutas Sõerd aktsiisipoliitika läbikukkumisena ka põhjapiiril kaubanduse ja soomlaste ostude vähenemist. "Samuti ei tähenda maksutulude loovutamine vaid alkoholiaktsiisi loovutamist. Piirikaubanduse objektiks on ka kütus ja tubakas. Ainuüksi kahju diislikütuse piirikaubandusest Läti ja Leeduga on rahandusministeeriumi andmetel tänavu 51 miljonit eurot," rääkis ta.
Seega on endise rahandusministri sõnul kolme aasta peale tekitatud maksukahju piirikaubandusest, sealhulgas eraldi ka lõuna piirikaubandusest, olnud sadades miljonites eurodes.
"2018. aastal pidi ainuüksi alkoholiaktsiisi ilma käibemaksuta riigieelarvesse, seda peale korrigeerimisi, laekuma 333 miljonit eurot. Tegelikult laekus 232 miljonit eurot, seega ühe aasta alkoholiaktsiisi alalaekumine oli ka ilma käibemaksuta üle saja miljoni euro," lisas Sõerd.