Nafta hindade puhul tuleb Lauri sõnul kindlasti meeles pidada, et väga kõrgele see hind pikaaegselt tõusta ei saa. "See mõjub halvasti majanduskasvule ning väga kõrgetele hindadele järgneb nõudluse ja hindade langus. Mida hoogsamalt hind kõrgustesse lendab, seda suurema hooga ta ka sealt alla kukub. Eks naftatootjad teavad seda isegi, mistõttu nad on kindlasti huvitatud sellest, et hinnatase väga kõrgeks ei tõuseks," ütles Lauri.
Prognoosid, et nafta hind tõuseb oluliselt praegusest kõrgemale - isegi 200 dollarist kõrgemale -, on Lauri sõnul väga spekulatiivsed. "Ei tasu unustada, et mõned aastad tagasi tehti samasuguseid spekulatsioone ja need ei täitunud. Langus tipptasemelt oli väga kiire ja väga sügav. Isegi praegune hinnatase tundub olevat pisut üle pingutatud - Liibüa osakaal maailma naftamüügis pole niivõrd suur. On üpris tõenäoline, et teised tootjad, eelkõige Saudi Araabia, suurendavad tootmismahtusid," lisas Lauri.
Reedel vahendas Reuters, et naftakartelli OPEC suurim naftatootja Saudi Araabia teatas, et on suurendanud päevatoodangu üle üheksa miljoni barreli, et korvata naftatootmise vähenemist Liibüas, mis samuti kuulub OPEC-isse.
Neljapäeval hüppas naftabarreli hind ligi 120 dollarini, kui maailma suuruselt 12. naftatoojas Liibüas laienesid rahvarahutused ja naftatoomine vähenes. Saudi Araabia püüab oma tootmisabinõuga vähendada pingeid regioonis.
Eesti rahandusministeerium on oma majandusprognoosis arvestanud selleks aastaks keskmise naftahinnaga 90 USA dollarit barreli kohta, mis tähendab mulluse keskmisega võrreldes nafta 13-protsendilist kallinemist. Ka keskpanga viimane prognoos tugineb eeldusele, et järgmisel aastal on Brenti toornafta hind aasta keskmisena ligikaudu 89 USA dollarit barreli kohta.
Nafta kõrgeim hinnatase küündis 2008. aasta juulis 147 USA dollarini barrelist, kust toimus tugev hinnalangus. Uus tõus hakkas 2010. aasta mais tasemelt ligi 70 dollarit barrelist. Eelmise aasta lõpus oli hinnatase ligi 90 dollarit barrelist.
BNS
