LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles, et novembris jätkus tarbijahindade aastakasvu aeglustumine juba kolmandat kuud järjest.
"Iga kuuga järjest vähem avaldab hindadele mõju toidukaupade ja jookide hinnatõus ning see peegeldub ka inflatsiooni kasvumäära vähenemises. Toidukaubad, mis veel kolmandas kvartalis andsid hindade tõusust poole, moodustasid novembris hinnakasvust vaid veerandi," ütles Vaikla.
Ta märkis, et samal ajal on hindade tõusu vedamas suurenevad majapidamiskulud, mis on mõjutatud peamiselt elektri ja soojusenergia kallinemisest ning mis hakkavad tulevikus aina enam hinnatõusule fooni andma. "Kõrgema võrdlusperioodi tõttu on siiski oodata ka edaspidi hinnatõusu kerget aeglustumist."
Nordea Eesti peaökonomist Tõnu Palm ütles, et tarbijahindu veab suures osas energiahindade kasv, millel on laiaulatuslik mõju. "Energiahindadel on kahtlemata negatiivne mõju majandusele, kuivõrd erinevalt näiteks toiduaine hindadest kanduvad need üle ka teistesse hindadesse. Seega on tarbijale tuntav mõju palju pikaajalisem."
Rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul mõjutas novembri hindu Eestis eelkõige toidu mõningane kallinemine, mis oli osalt seotud aiasaaduste hooajalise hinnatõusuga aasta lõpukuudel. Sellele vaatamata on aiasaadused odavamad kui aasta tagasi.
"Aastane inflatsioon hakkas sügisel oodatult pidurduma välistegurite mõju vähenemise tõttu. Eelmise aasta lõpus toimunud toidu oluline kallinemine välisturgudel levis kiirelt ka siinsetesse hindadesse, mis nüüd langeb aastasest arvestusest välja. Seevastu teenuste hinnatõus on siseturu jätkuva taastumise tõttu kiirenemas," ütles Pungas.
Palgad on Pungase sõnul mitmetel tegevusaladel taas suurenemas, hõive on kiirelt kasvanud ning see avaldub omakorda inimeste tarbimiskulutuste kasvus. "Soodsad arengud siseturul on võimaldanud suurtel jaekettidel juurdehindlust suurendada ning taastada langusaastate eelse kasumlikkuse."
Detsembris on oodata inflatsiooni aeglustumist aasta madalaimale tasemele, samas jaanuaris peaks osade eluasemekulutuste kallinemise tõttu inflatsioon ajutiselt kiirenema, sõnas Pungas.
"Seejärel jätkub inflatsiooni aeglustumise trend. Seda soodustab väliskeskkonna ebakindlus ning kasvuväljavaadete halvenemine, mille tõttu välisteguritest tulenev mõju hindadele on vähenemas."
Eesti Panga ökonomist Martin Lindpere sõnul annab Eesti inflatsiooni aeglustumine märku majanduse kasvuhoo raugemisest ning väliskeskkonnast tuleva inflatsioonisurve alanemisest. Viimase poole aasta jooksul on hinnatase Eestis tõusnud 1,3 protsenti. Aasta tagasi samal ajal oli hinnatõus 2,5 protsenti.
"Eesti tööturu olukord on sel aastal märkimisväärselt paranenud tänu hõivatute arvu jõudsale suurenemisele. See ja kiirenenud palgakasv on kaasa aidanud tarbija ostujõu tõusule. Samas on Eesti leibkondade tarbimisotsuseid viimasel ajal senisest tõenäoliselt enam mõjutama hakanud halvenenud välismajanduse väljavaade," ütles ta.
Toormehinnad maailmaturul ei ole Lindpere sõnul alates kevadest Eesti hinnatõusule enam survet avaldanud. "Eesti energiakandjate hinnatõusu lähiajal saab kanda nafta varasema kallinemise arvele."
Ta märkis, et uuel aastal kaob Tallinna müügimaks, mis on praegu kehtestatud paljudele toodetele ja teenustele. "Müügimaksu kadumise mõju letihindadele sõltub konkurentsitihedusest, olles suurem nendes valdkondades, kus konkurents on tugevam. Samas sõltub see ka asjaolust, kuivõrd maksu kehtestamine letihinda mõjutas. Üldjuhul veeretatakse kaudse maksu tõusud vähemasti osaliselt ikkagi tarbija kaela."
Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut prognoosib selle aasta keskmiseks tarbijakorvi maksumuse muutuseks viis protsenti.
"Järgmise aasta hinnakasvu iseloomustavad oodatavad reguleeritud hindade tõusud, alates 1. jaanuarist on kallim nii elektrienergia kui ka gaas, ning alkoholi ja tubakaaktsiisi muutused, mistõttu inflatsiooni aeglustumine on ilmselt seni oodatust tagasihoidlikum," ütles Paabut BNS-ile.
Statistikaameti teatel kasvas tarbijahinnaindeks novembris mullusega võrreldes 4,2 protsenti ja oktoobriga võrreldes 0,1 protsenti. Kaubad olid 2010. aasta novembriga võrreldes 4,2 protsenti ja teenused 4,1 protsenti kallimad.
BNS
