Riigikogu liikme staatuse seaduse täiendamise seadusega väheneb riigikogu liikmete tööga seotud kulude hüvitamise ülempiir 30 protsendilt 25 protsendile riigikogu liikmete ametipalgast, mis on praegu 5979,95 eurot. Riigikogu liikmete palk muutub iga aasta 1. aprillil indekseerimise tulemusel. Muudatuse tulemusel on riigil võimalik aastas kokku hoida ligikaudu 400 000 eurot.
Kollektiivne esindushagi
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja tagab tarbijatele kollektiivse esindushagi menetluse kättesaadavuse liikmesriikides. Eesti õigusruumis on see uus võimalus, kus kohtumenetluses saavad menetlustoiminguid teha pädevad asutused, mitte kahju kannatanud tarbijad. Sellise hagi vajadus võib tekkida eelkõige side, elektri ja turismi valdkonnas.
Kollektiivsele esindushagile minimaalne nõudega ühinenud tarbijate arv ühenduste puhul on 10 inimest ja 20 inimest, kui hagiavalduse esitab riigiasutus. Hagisid tarbijate huve kahjustatud tegevuste kohta saab esitada tagasiulatuvalt alates 25. juunist 2023. Ühtlasi muutis riigikogu sama seadusega krediidiinkassode ja -ostjate seadust ning pikendas inkassotegevusega tegelevatele äriühingutele tegevusloa saamise aega kuni 30. juunini 2025.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega võetakse üle Euroopa Nõukogu direktiiv, mis puudutab kolmandates riikides esindamata Euroopa Liidu kodanikele tagasipöördumistunnistuse andmise tingimusi ja korda.
Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse nõuded
Raamatupidamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega võetakse üle Euroopa Liidu kestlikkusaruandluse nõuded. Muudatuste eesmärk on määratleda ettevõtjate jätkusuutlikku tegevust kajastavate andmete kogumise, kestlikkusaruande koostamise ja selle kontrollimise reeglid. Samuti viiakse Eesti õigus vastavusse direktiiviga, millega muudetakse ettevõtjate suuruskriteeriume.
Mikroettevõtjaks on ettevõtja, kui tema varad kokku ei ületa 450 000 eurot, aruandeaasta tulu 900 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 10 inimest. Väikeettevõtja puhul on varade piir 7 500 000 eurot, aruandeaasta tulu 15 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 50 inimest. Keskmise suurusega ettevõtja varade piir on 25 000 000 eurot, tulu 50 000 000 eurot ja keskmine töötajate arv aruandeaasta jooksul 250 inimest.
Suurettevõtjaks loetakse ettevõte, mis ei kuulu eelnimetatud kategooriatesse. Edaspidi kehtivad ühesugused reeglid kõikidele raamatupidamiskohustuslastele. Muudatus vähendab üldist aruandluskoormust Eestis, sest mikro- ning väikeettevõtjatele ettenähtud soodustusi aruannete koostamisel, näiteks võimalus esitada lühendatud aastaaruannet, saavad edaspidi kasutada kõik juriidilised isikud, ka MTÜ-d ja korteriühistud.
Usaldusisiku seaduse kohaselt tuleb tööandjal kestlikkusaruannet edaspidi tutvustada ka töötajate usaldusisikule ja esitada töötajate arvamus kõrgemale juhtorganile. Audiitortegevuse seadusega kohustatakse audiitoreid kontrollima kestlikkusaruandeid ja täpsustatakse audiitoriks saamise tingimusi ning lepingute sõlmimist.
