Praeguseks on Ansipi sõnul kokku lepitud, et liikmesriigid maksavad ESM-i sisse 80 miljardit eurot. "Kindlasti ei vasta tõele ajakirjanduses ilmunund info, et mõned riigid maksavad sisse, aga mõned piirduvad ainult garantiiga. Kinnitan, et nõupidamistel, kus mina olen osalenud taolist küsimust ei ole arutatud," lausus peaminister.
"Olen lugenud ka palju memosid koosolekutest, kus ametnikud on osalenud ja ühelgi kohtumisel ei ole taolist küsimust arutlusel olnud," lisas ta.
Praegu ei ole peaministri sõnul veel otsustatud, missuguse "võtme" alusel sissemakse tehakse.
EFSF puhul rakendatav Euroopa Keskpanga võti koosneb kahest komponendis: 50% osas võetakse arvesse rahvuslik rahvuslik kogutulu ja 50% ulatuses rahvaarv. EKP võtit kasutades on tulude jaotamine võrdsustava iseloomuga. "Vaesemad saavad pisut rohkem kui rikkamad," selgitas Ansip.
Kui hakati looma ESM-i, siis olid osad riigid Ansipi sõnul huvitatud sama mehhanismi kasutamisest, aga mitmed väiksemad riigid leidsid, et see on ebaõiglane, kuna nemad peaksid fondi siis sisse maksma proportsionaalselt rohkem kui rikkamad.
"Eesti jaoks on õiglasem selline võti, mis võtab enam arvesse rahvuslikku kogutulu. See on meie huvi," selgitas peaminister.
BNS
