Kuna Eesti on osa Schengeni ruumist ja Schengeni sistel piiridel isikute riiki sisenemist ei kontrollita, on peamiseks infoallikaks Eestis viibijate kohta just majutusasutuste külastajakaardid. Neid peavad täitma kõik isikud, hoolimata nende kodakondsusest.
Siseministeeriumi plaani kohaselt luuakse süsteem, kus majutusasutustes ööbima registreeritud isikute info liigub hiljemalt ööpäeva jooksul automaatsesse registrisse, mis kontrollib infot erinevate andmebaaside suhtes, nagu politsei andmekogu, sissesõidukeeldude riiklik register ning Interpoli andmebaas. Kui vasteid ei saada, kustutakse inimese info omakorda ööpäeva jooksul. Kui aga ilmneb, et tegu on jõustruktuuridele huvipakkuva isikuga, kontrollib infot edasi juba vastav ametnik.
Siseministeeriumi hinnangul on praegune süsteem mitmel põhjusel ebaefektiivne. Esiteks täidetakse täna külastajakaarte käsitsi, mis on ajakulukas, samuti on info tihti loetamatult kirja pandud. Veel peavad jõustruktuurid selleks, et külastajakaarte kätte saada, juba teadma, et inimene antud majutusasutuses ööbinud on. Kui infot edastataks masinloetaval kujul, oleks selle töötlemine efektiivsem.
Kuigi automaatsest registrist kustuvad inimese andmed üldjuhul ööpäevaga, siis majutusasutused ise peavad plaani kohaselt inimeste infot hoidma alles kaks aastat, et ametkonnad saaks vajadusel seda hiljem kontrollida.
Plaanis on luua kolm paralleelset infoedastussüsteemi, kasutades nii majutusasutuste olemasolevaid infosüsteeme kui ka veebi- ja nutirakendust.
Siseministeeriumi arvutuste kohaselt säästaks süsteemi kasutuselevõtmine hotellidele ja nende töötajatele aastas ligi 2 miljonit eurot, vähendades halduskoormust. Süsteemi käivitamise kulud oleks esimesel aastal 674 000 eurot ja selle käimashoidmine maksaks edaspidi 51 000 eurot aastas.
Muudatuse jõustumiseks on plaanitud tuleva aasta oktoober.
