„Ametid kontrollisid näiteks seda, kas müügikoht on korrektselt tähistatud, kas auto kohta on esitatud nõuetekohane info, kas auto VIN-kood vastab tegelikkusele jms,“ selgitas Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja Hanna Turetski. Ta lisas, et täpsemad kontrollitulemused selguvad pärast menetluste lõppu.
Lisaks märkis Turetski, et kasutatud autode ostmine kui selline pole halb ning on ka suur hulk ausaid müüjaid, kuid ostjad peaksid kindlasti nii auto kui ka müüja tausta hoolikalt kontrollima.

“Nelja koostööpartneri ühine kontroll annab meile hea ülevaate sellest, milliseid nõudeid ning kui suures ulatuses kauplejad rikuvad. Politsei- ja piirivalveameti ülesanne oli kontrollida sõidukite dokumentatsiooni ja VIN-koode ning võimalikest pettustest ja rikkumistest oma koostööpartneritele teada anda. Kogu tegevuse eesmärk oli juhtida müüjate tähelepanu sellele, et äri tuleb ajada seaduspäraselt, teisalt tõsta ostjate teadlikkust ning ennetada pettuse ohvriks langemist,“ sõnas Põhja prefektuuri piirivalvebüroo piiripunkti juht Raavo Järva.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhtivrevident Siim Tamm toonitas, et Maksu- ja Tolliamet hoiab sõidukite valdkonnal suuremat tähelepanu. „Meie jaoks on probleem tuntud automüügipiirkondades, nagu Kadaka tee Tallinnas või Raadi Tartus, valitsev olukord, kus aktiivset ettevõtlust võib oma silmaga näha, kuid maksude laekumine on reeglina olematu,“ tõdes ta. Eestis on registreeritud pea 1800 ettevõtet, mis tegelevad sõidukite müügiga. Nendest näitab tegevuse märke ca 900 ettevõtet, kellest omakorda 55 ettevõtet annavad ligi 80 protsenti kogu sektori käibest.

„Jätkame ka maale toodud sõiduautode käibemaksu tasumise kontrollimist, et sagedased käibemaksupettuste skeemid sõidukite valdkonnast välja juurida,“ lisas Tamm.

„Maanteeameti jaoks on oluline liiklusohutus – tuleb vältida ohtlike sõidukite sattumist liiklusesse. Esineb juhtumeid, kus avariiline sõiduk ei ole taastatud autotootja nõuete kohaselt (keretugevdused, ohutusvarustus). Samuti manipuleeritakse läbisõidumõõdikute ja hooldusraamatutega,“ ütles Maanteeameti liiklusekspert Villu Vane.
Vane lisas, et maanteeamet on viimase aasta jooksul panustanud ka e-teeninduse arendusse, et Eesti registris olevate sõidukite taustakontroll oleks lihtne ja kõigile kättesaadav ning müügiprotsess e-kanali kaudu turvaline ja soodsam kui liiklusregistribüroodes kohapeal.

Varem toimunud ühiskontrollide käigus on Tarbijakaitseamet, Maksu- ja Tolliamet ning Maanteeamet tuvastanud sellised peamised rikkumised:

•    varjatud avariilisus;
•    läbisõidumõõdiku näiduga manipuleerimine;
•    ostjale jäetakse mulje, et müüja on juriidiline isik;
•    auto ei ole reklaamitud varustusega;
•    autol on tehnilised probleemid;
•    auto on osaliselt või täielikult üle värvitud;
•    hooldusraamatut ei ole/ei näidata/ei leita;
•    auto päritoluriik ei vasta reklaamitule;
•    muud tarbijaõiguste rikkumised.

Ametid lubavad, et selline suur ühiskontroll ei jää kindlasti viimaseks.