Kohtumisel keskenduti Eesti näitajatele seoses Euroopa poolaasta ettepanekutega ning majandus- ja rahaliidu (EMU) süvendamisele, milles Eesti loodab Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise jooksul olulisi edusamme teha.

„Majanduskasv on Eestis kiirenenud muu hulgas majanduse taastumise tõttu kogu Euroopas. Hea meel on näha ettevõtete julgemat tegutsemist ja investeeringute hoogustumist. See võimaldab meil saada kasu Euroopa turgude positiivsetest arengutest,“ ütles Tõniste.

„Eesti majandus on õigel kursil – näha on majanduse tugevnemist,“ ütles Dombrovskis. „Nii tööhõive määr kui ka tööjõus osalemine on viimase 20 aasta kõrgeimad. Rahandusministeeriumi majandusprognoosis korrigeeriti selle aasta majanduskasvu ootus 4,3 protsendini. Euroopa Komisjon avaldab oma prognoosi järgmisel kuul ja me eeldame, et ka see näitab majanduse tugevust. Kuid ka headel aegadel on tähtis säilitada eelarvedistsipliin, et tagada pikaajaline stabiilsus."

Majandus-rahaliidu kohta märkis Tõniste, et EMU mängib olulist rolli Euroopa finantssektori tugevdamisel ja liikmesriikide majandusliku arengu ühtlustamises. Ta rõhutas, et majandus-rahaliidu tugevus sõltub finantsdistsipliinist. „Oluline on, et liikmesriigid järgiks Euroopa majandus- ja rahaliidu juba kokkulepitud reegleid. Samuti on vajalik, et kasutaksime kõiki võimalusi, mida praegused koordineerimisprotseduurid meile pakuvad,“ ütles Tõniste.

„Peaksime ära kasutama praegust poliitilist ja majanduslikku võimaluste akent. On hea aeg panna paika ülejäänud hästitoimiva EMU elemendid,“ märkis Valdis Dombrovskis kohtumisel. „See on parem kui oodata uut kriisi, et töö lõpule viia. Euroopa Komisjon võtab selles arutelus initsiatiivi: mõningaid valikuid kirjeldati mais avaldatud aruteludokumendis. Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker kirjeldas mõnda neist ideedest möödunud kuul peetud kõnes olukorrast Euroopa Liidus. Täpsemad ettepanekud esitame 6. detsembril."

Eesti loodab saavutada majandus- ja rahaliidu süvendamises eesistumise lõpukuudel mitmeid edusamme, nähes EMU ühe nurgakivina pangandusliitu. Eesti soovib pangandusliidu lõpuleviimise teemal saavutada aasta lõpuks kokkuleppe riskide vähendamise paketis EL-i riikide vahel ehk nõukogu üldises lähenemises. Edasi peaks liikuma ka läbirääkimistega Euroopa ühtse hoiuste tagamise skeemi üle, mis suurendaks hoiustajate kaitset.

Tõniste lisas, et tugevdada tuleb usaldust euro suhtes. „Ühisraha on toonud mitmeid hüvesid, nagu näiteks stabiilsemad hinnad, madalamad intressimäärad, väiksemad tehingukulud ning väiksema valuutariski,“ ütles Tõniste.

Majandus- ja rahaliidu tugevdamist on Eesti eesistumise perioodil arutatud põhjalikult septembris Tallinnas toimunud mitteametlikul majandus- ja rahandusministrite ehk Ecofini nõukogu kohtumisel. Järgmine suurem diskussioon toimub detsembris euroala riikide tippkohtumise raames.

Majandus- ja rahaliit tähendab liikmesriikide ühtset rahapoliitikat ning koordineeritud eelarve- ja majanduspoliitikat. Majandus- ja rahaliidu üks osa on näiteks Euroopa poolaasta raames liikmesriikidele antavad soovitused, kuidas majandusarengut toetada, samuti kasvu ja stabiilsuse pakt, mis piirab valitsussektori eelarvepuudujääki ja võlataset, et tagada vastutustundlik valitsussektori rahanduse juhtimine ja hoida liikmesriikide eelarvepoliitika omavahel kooskõlas.

Euroopa poolaasta protsessi käivitab Euroopa Komisjon, kes iga aasta novembris avaldab majanduskasvu analüüsi ja aruande liikmesriikide makromajanduslike tasakaalustamatuse riskide kohta. Majanduskasvu analüüs annab raamistiku majanduspoliitikale üldiselt. Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuris otsustab Euroopa Komisjon iga riigi kohta, kas on põhjust koostada riigi kohta süvaanalüüs. Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduur loodi selleks, et selgitada välja ohtlikud majandusarengud, mis võivad takistada liikmesriigi, Euroopa Liidu või euroala majanduste efektiivset toimimist, ning neile reageerida.