Koduse internetiühendusega leibkondade osatähtsus kasvas 2014. aasta sama ajaga võrreldes viis protsendipunkti. Kodune internetiühendus oli praktiliselt kõikidel lastega leibkondadel (99%) ning enam kui kolmveerandil (86%) lasteta leibkondadest. Leibkonnad, kel kodune internetiühendus puudub, mainisid põhjustest kõige enam vajaduse või huvi puudumist (70%), ligi veerand leibkondadest tõi lisaks välja puuduliku internetikasutamise oskuse (26%) ning liiga kõrge seadmete hinna (25%).
2015. aasta I kvartalis kasutasid leibkonnad internetiühenduse liikidest endiselt valdavalt juhtmega või juhtmevaba püsiühendust (77%). Viimastel aastatel on suurenenud mobiilse interneti kasutamine: kui 2012. aastal oli kodus mobiilne internet kahel leibkonnal kümnest, siis 2015. aastal pooltel.
2015. aasta I kvartalis kasutas arvutit ja internetti 88% 16–74-aastastest, mida on neli protsendipunkti rohkem kui eelmise aasta samal ajal. Meeste seas on internetikasutajate osatähtsus kolm protsendipunkti kõrgem kui naiste seas. Vanuseti on interneti kasutamine populaarsem nooremate vanuserühmade hulgas. Vanuserühmiti suurenes 2015. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga internetikasutajate osatähtsus kõige enam 65–74-aastaste seas (10 protsendipunkti) ja ulatus 54%-ni. Digilõhe noorima ja vanima vanuserühma vahel vähenes 55%-lt 46%-le.
Levinuimad internetitegevused 16–74-aastaste internetikasutajate seas olid internetipanga kasutamine (91%), ajalehtede ja ajakirjade lugemine (91%), e-posti kasutamine (89%) ning info otsimine toodete ja teenuste kohta (85%).
65% 16–74-aastastest arvutikasutajatest on viimase 12 kuu jooksul kasutanud tekstitöötlusprogramme (nt Microsoft Word), 54% tabelarvutusprogramme (nt Microsoft Excel) ja 51% paigaldanud programmi või rakenduse.
Kaupu või teenuseid ostis/tellis internetist viimase 12 kuu jooksul 59% 16–74-aastastest, mida on 10 protsendipunkti rohkem kui eelmisel aastal. Kõige enam osteti reisi- ja majutusteenuseid (60% e-kaubanduse kasutajatest), kontserdi-, kino-, teatri- jm pileteid (57%) ning rõivaid ja sporditarbeid (52%). 85% 16–74-aastastest internetikaubanduse kasutajatest ostsid/tellisid kauba või teenuse Eesti müüjatelt, 44% Euroopa Liidu (v.a Eesti) ning 35% muude riikide müüjatelt (v.a Euroopa Liit).
10 ja enama hõivatuga Eesti ettevõtetest kasutab iga päev arvutit 98% ja internetti 97%. Valdavalt kasutatakse interneti püsiühendust, kuid 70% ettevõtteist kasutab töö eesmärgil ka mobiilset internetiühendust. Kasutatavad internetiühendused on aasta-aastalt kiirenenud ning 2015. aasta I kvartalis oli kolmveerandil püsiühendusega ettevõtetest kiireim allalaadimiskiirus (üle 10Mbit/s). Enam kui kolmveerandil 10 ja enama hõivatuga ettevõtetest on veebileht, mida kasutatakse valdavalt toodete või teenuste tutvustamiseks. 19%-l ettevõtetest on veebilehel olemas ka online-tellimise võimalus. Üha enam kogub populaarsust sotsiaalmeediavõrgustiku kasutamine – 31% ettevõtteist omab kontot, kasutajaprofiili või kasutuslitsentsi sotsiaalvõrgustikes nagu Facebook või LinkedIn, mida kasutatakse turunduskanalina.
Infotehnoloogia kasutamist leibkondade ja 16–74-aastaste elanike hulgas uurib Statistikaamet iga aasta II kvartalis. 2005–2013 uuriti seda tööjõu-uuringu lisana, alates 2014. aastast iseseisva uuringuna. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Leibkond erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.
Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib Statistikaamet 2001. aastast. 2015. aastal osales uuringus ligi 3000 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.
Infotehnoloogia kasutamist 16–74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtete hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.
