Lisaks riigikassasse laekuvatele maksudele jätavad e-residentidest ettevõtjad Eestisse aastas üle 11 miljoni euro, tarbides siinsete ettevõtete pakutavaid äriteenuseid, selgub värskest uuringust. 

E-residentide ettevõtete aasta esimesel poolel tasutud maksudest 76 protsenti ehk 22 miljonit eurot moodustasid tööjõumaksud ning 24 protsenti ehk 7 miljonit eurot kogunes erijuhtude tulumaksust valdavalt dividendidelt. Maksudele lisandub programmiga seotud majandusliku mõju arvestuses veel 2 miljonit eurot e-residentide tasutud riigilõive. 

E-residendi digi-ID väljastati aasta esimese kuue kuu jooksul 6037 välisriigi kodanikule ning esimese poolaastaga loodi e-residentide poolt juurde 2450 uut ettevõtet. Aktiivseimad programmiga liitujad ja ettevõtete loojad olid Hispaania, Ukraina ja Saksamaa kodanikud, kes esitasid tänavu jaanuarist juunini vastavalt politsei ja piirivalveametile 917, 448 ja 378 taotlust e-residendi digi-ID saamiseks ning asutasid 454, 173 ja 170 Eesti äriühingut. 

E-residentsuse juhi Liina Vahtrase sõnul läheb programmil vaatamata keerulistele aegadele stabiilselt, ehkki programmist tuleneva majandusliku mõju kasvutempo näitab aeglustumise märke. "Huvi e-residentsuse ja Eestis ettevõtte loomise vastu püsib kõrge: uusi e-residentsuse taotlusi laekus sel poolaastal 7 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil ning 7 protsenti rohkem loodi e-residentide poolt ka uusi Eesti ettevõtteid. Seda on jätkuva majanduslanguse tingimustes rohkem kui me loota ja oodata julgesime,” sõnas Vahtras.

Ta lisas, et e-residentsuse peamine eesmärk on kasvatada Eesti majandust ja kasu Eesti riigile. "Seda saame teha igapäevaselt kahel moel: esiteks meelitades Eestisse ettevõtlikke e-residente ning teiseks panustades läbi nende Eesti teenusmajanduse sektori ökosüsteemi arengusse, mis loob lisaks töökohti ja toob tulu kohalikele ettevõtetele," märkis Vahtras. 

Värske uuringu kohaselt tulenes 2023. aastal programmi ametlikul teenusepakkujate platvormil e-Residency Marketplace tegutsevate Eesti ettevõtete käibest vähemalt 11,43 miljonit eurot otseselt ainuüksi e-residentide teenindamisest. "E-⁠residentide teenindamine moodustab üha rohkemate meie turuplatsil tegutsevate teenusepakkujate jaoks üle poole kogu äritegevusest, ulatudes sageli 80-100 protsendini. Teenusepakkujad kasvavad ja arenevad üheskoos e-⁠residentide ettevõtetega, pakkudes väärtuslikku ja kasvavat kliendibaasi ning avardades nende globaalset mänguvälja," ütles Vahtras.

Kuna reeglina on e-residentide ettevõtted alles alg- või kiires kasvufaasis, siis ostetakse Vahtrase sõnul kohalikelt ettevõtetelt enim ettevõtte asutamise, virtuaalkontori ja raamatupidamise teenuseid, samuti juriidilist ning maksualast nõustamist.

E-residentsuse nõukoja esimees ja programmi üks asutajatest Taavi Kotka näeb tänu e-residentsusele hoo sisse saanud teenusmajanduse sektoris võtmerolli riigi tulubaasi kasvatamisel ja digiriigi ekspordi toetamisel. "Ükski teine riik pole siiani digitaalse ettevõtlusteenuse pakkumisel Eesti tasemele jõudnud ning isegi kui jõutakse, on Eestil lisaks taskus juba aastaid edumaad ja ekspertiisi rahvusvaheliste ettevõtjate teenindamisel. Kui digiteenuste ja ettevõtluse pakkumisel lähebki riikidevaheline konkurents üha tihedamaks, siis just Eesti teenusmajanduse sektori kvaliteet ja usaldusväärsus saavad tulevikus määrama, kes välisettevõtja tuleb Eestisse oma äri ajama või mitte," sõnas Kotka. 

Ta lisas, et Eesti konkurentsieelis püsib siiski vaid juhul, kui e-residentsus julgelt järgmise tehnilise arenguhüppe ära teeb. "Peame hakkama rohkem usaldama ja rakendama uusi tehnoloogilisi võimalusi, nagu sõrmejälgede ja näokujutise hõive ning dokumentide ja isikute reaalajas tuvastamine nutirakenduse abil, et e-residentsus saaks veelgi turvalisemaks ja kasulikumaks riigile ja mugavamaks kasutajale. Seejuures tuleb kiiremas korras täielikult kaotada vajadus e-residendi füüsilise digi-ID kaardi järele," rõhutas Kotka ning lisas, et pilootprojektid on aktiivselt töös ning jõuavad plaanide kohaselt e-residentideni paari lähiaasta jooksul.

2023. aastal oli e-residentsuse programmi otsene majanduslik tulu riigile tööjõu- ja dividendimaksude ning riigilõivude läbi 67,4 miljonit eurot. E-residentsuse programmiga seotud kogukulud koos valitsusasutustest partnerite panusega olid 2023. aastal kokku 7 miljonit eurot, sealhulgas lisaks EIS-i e-residentsuse programmist sihtfinantseeritud kuludele veel politsei- ja piirivalveamet 627 000 eurot, siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT) 197 000 eurot, maksu- ja tolliamet 93 000 eurot.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta 1. detsembril eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele. Läbi aegade on e-residendiks saanud üle 117 000 inimese 185 riigist. Praegu kehtivaid viieaastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on käibel 59 500. 

E-residendid on asutanud ja kaasasutanud üle 32 200 Eesti ettevõtte ehk ligikaudu iga viienda uue Eesti ettevõtte aastas ning 38 protsenti Eesti iduettevõtetest on seotud e-residentidega. E-residentsuse programmiga seotud otsene majanduslik mõju Eesti riigile alates asutamisest on olnud 244 miljonit eurot. 

Programmi majandusliku mõju mõõtmise aluseks on riiklikult kinnitatud mudel, mis võtab arvesse e-residentide Eesti ettevõtete tasutud tööjõumakse ja erijuhtude tulumaksu. E-residendi ettevõtteks loetakse sellised Eesti ettevõtteid, kus e-residendi roll ettevõtte juurde on tekkinud asutamisel või kuni 90 päeva jooksul asutamisest ning ettevõttega liituva välisriigi kodaniku e-residendi staatus peab olema tekkinud enne äriühingu loomist.