29.03.2023 Kolmapäev

E-residentide ettevõtted tõid Eestile mullu rekordilise maksutulu

2022. aastal laekus e-residentide Eesti ettevõtetelt maksudena riigikassasse 48,4 miljonit eurot, mis tähistab programmi ajaloos uut rekordit - võrreldes aasta varasema perioodiga kasvas e-residentide ettevõtetelt laekuv maksutulu 46 protsendi võrra.

Enim laekus mullu makse e-residentide ettevõtetelt, kes tegutsevad info ja side valdkonnas, kokku 19,8 miljonit eurot.
Enim laekus mullu makse e-residentide ettevõtetelt, kes tegutsevad info ja side valdkonnas, kokku 19,8 miljonit eurot. Foto: pixabay

E-residentide ettevõtete tasutud maksud on viimastel aastatel kiiresti suurenenud - veel 2020. aastal oli maksutulu 17,5 miljonit eurot, 2021. aastal juba 32,5 miljonit. Läbi aegade on programmi senine majanduslik mõju riigile olnud 157 miljonit eurot.

“2022. aasta oli e-residentsuse programmile igati edukas. Kui lisada maksutulule ka tasutud riigilõivud, tõid e-residendid Eesti riigikassasse tulu kokku ligi 51 miljonit eurot, mis ületas meie mullust sihti koguni 27 protsendi võrra. Mullu kevadel kinnitasime valitsuses e-residentsuse jätkustrateegia, mille eduka elluviimise korral kerkib programmi majanduslik mõju Eesti riigile 2025. aasta lõpuks 100 miljoni euroni aastas,” sõnas e-residentsuse programmi asejuht Katriin Alasoo. 

Kui algusaastatel meelitas e-residentsus rohkem tulevikuhuvilisi, kes tahtsid maailmas ainulaadset digiriigi kogemust järele proovida, siis nüüdseks on e-residentsuse taotlejate üha kasvavaks ajendiks soov tegeleda Eestis just asukohavaba ettevõtlusega. 

"Uutest e-residentidest loob esimese kuue kuuga ettevõtte iga kolmas, samas kui veel paar aastat tagasi tegi seda iga viies,” märkis Alasoo.

Kuna paljud e-residentide firmad on alles käivitamisel või kiire kasvufaasi lävel, on oodata maksutulu jätkuvat kiiret kasvu ka järgmistel aastatel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna asekantsleri Sandra Särava sõnul on e-residentsus end aastate jooksul tõestanud kui riigile väga tulus algatus. “E-residentsuse 2022. aasta tulemused näitavad, et Eesti ettevõtluskeskkond on globaalselt äärmiselt konkurentsivõimeline. Lisaks maksudele ehk otsesele majanduslikule kasule aitab e-residentsus kaasa Eesti kui innovaatilise digiriigi tuntusele maailmas, samuti kasvatab see e-residente teenindavaid Eesti ettevõtteid ja nende investeeringuid. Programmi positiivne kogumõju on tegelikult seega veel suurem,” lisas asekantsler.

Enim laekus mullu makse e-residentide ettevõtetelt, kes tegutsevad info ja side valdkonnas, kokku 19,8 miljonit eurot. Järgnesid kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektori 7,9 miljoniga ning haldus- ja abitegevuse valdkonna ettevõtted 6,6 miljoni euroga. 

Aasta jooksul lisandus Eestisse 4467 e-residentide ettevõtet ning loodud firmade arv kasvas aasta lõpuks 24 413-ni. Kõige enam kasvas ettevõtete loomine võrreldes varasema aastaga absoluutnumbrites Hispaania kodanike poolt - loodi 544 ettevõtet, mis teeb kasvuks 61 protsenti. Järgnesid Saksamaa 421 ettevõttega ja Ukraina 358 kodanike loodud ettevõttega.

 Esmaseid taotlusi e-residentsuse saamiseks laekus 2022. aastal 11 835, mis on seitsme protsendi võrra vähem kui aasta varem. Vähenemine on suuremalt jaolt põhjustatud Vene ja Valgevene kodanikele e-residentsuse andmise lõpetamisest vahetult Ukraina sõja puhkemise järel.

E-residentsuse programm loodi 2014. aasta lõpus eesmärgiga pakkuda välisriigi kodanikele turvalist ligipääsu Eesti riigi e-teenustele, edendada välisettevõtlust Eestis ning kasvatada riigi tulubaasi. Praeguseks on Eesti e-residendiks saanud 101 000 inimest 176 riigist, kes on loonud üle 25 000 Eesti ettevõtte. Kehtivaid viieaastase kasutusajaga e-residendi digi-ID kaarte on hetkel käibel 63 200.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255