SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles, et edasistel kuudel jääb tarbijahindade aastane muut kõikuma nelja protsendi ümber, mõnel kuul veidi üles- ja mõnel veidi allapoole.
"Kõige enam sõltub see edasisest naftahindade arengust, kas langus jätkub või pidurdub. Juunikuus on näha edasist naftahinna langust. Naftahinna langus on tulenenud maailmamajanduse kasvumuredest, nõudluse pidurdumisest nii Euroopas, USA-s kui Aasias."
Ta märkis, et teisel poolaastal võib maailmamajanduse kasv veidi taastuda ning naftahinda taas kergitada.
Sisemaisest tarbimisest tulenevat hinnasurvet praegu Arumäe hinnangul kuigi palju ei ole. "Selles osas on stabiilne ja tervislik kasv," ütles ta. Aastast hinnatõusu hoiavad üleval jätkuvalt reguleeritavad hinnad, eelkõige soojus, mis eluasemekulude aastakasvu kõrgel hoiab.
Danske Marketsi Balti vanemanalüütiku Violeta Klyviene sõnul oli tarbijahinnaindeksi langus mais oodatust suurem, kuna mootorikütuste odavnemise mõju oli oodatust suurem.
Ta märkis, et tarbijahindade langustrend jätkub ning mootorikütuse hindade areng jääb peamiseks inflatsiooni mõjutajaks.
"Ootame aasta lõikes inflatsioonilise surve taandumist, kuigi kuude lõikes on see ebaühtlane, mida mõjutab madalam hinnasurve nõudluse poolelt ja nüüd ka energiahindade pool," kommenteeris Nordea peaökonomist Tõnu Palm.
Taas tõusetunud kriis on Palmi sõnul ulatuslik ning tähendab varem oodatust märkimisväärselt madalamaid energiahindasid mitte vaid sel, vaid ka järgmisel aastal.
Nordea tooraineanalüütikud ootavad, et toornafta aasta keskmised hinnad dollarites kasvavad järgmisel aastal vaid 3,5% aastases arvestuses, märkis Palm. "Taas tõusetunud võlakriis tähendab madalamaid energiahindasid, nõrgem euro vahetuskurss on mõnevõrra alandanud aga maailmaturu hindade languse mõju."
Nordea langetas hiljutiste võlakriisisündmuste ajel maailmaturu toornafta Brent hinnaprognoosi. Brent aasta keskmine oodatav hind 2012. ja 2013. aastal on vastavalt 114 ja 188 USA dollarit barrelist.
Eesti Panga ökonomisti Martin Lindpere sõnul on viimasel ajal tarbija ostukorvi naftast sõltuvad komponendid kujunenud peamiseks inflatsiooniallikaks.
Mai jooksul kasvas keskpanga teatel märkimisväärselt ebakindlus väliskeskkonnas ning hinnad maailma finantsturgudel langesid. Koos sellega toimus ulatuslik korrektsioon toormehindades.
"Aasta esimestel kuudel oli Brenti toornafta hind ligi 10 eurot kõrgem kui turuootuste põhjal Eesti Panga eelmises prognoosis eeldasime. Praeguseks on nafta hind langenud tagasi eeldatud tasemele ja on ligikaudu 80 eurot barreli kohta. Vahepealne nafta hinna kõrgseis on peamine põhjus, miks selle aasta keskel tõuseb maagaasi ja soojusenergia hind," selgitas Lindpere.
Alusinflatsioon on selle aasta jooksul stabiliseerunud kahe protsendi piirimail ja oli mais 1,9%. Kui odavnenud kommunikatsiooniteenused välja arvata, siis ülejäänud teenused on kaasa aidanud alusinflatsiooni kiirenemisele, lisas ta.
Statistikaameti teatel langesid tarbijahinnad 2012. aasta mais võrreldes aprilliga 0,1% ning tõusid võrreldes eelmise aasta maiga 3,8 protsenti. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga jäi tarbijahinnaindeksi muutus alla nelja protsendi viimati 2011. aasta detsembris, mil see oli 3,7%.
BNS
