2017. aastal väisasid Eesti elanikud teisi riike 3,7 miljonil korral ehk 5% rohkem kui 2016. aastal. [1] 80% külastustest jäid Euroopa Liidu piiridesse ja nende arv kasvas aastaga 100 000 võrra. Iga viies reis tehti Soome, kuid nende arv kahanes 2%. Samuti olid reisid Norrasse 6% harvemad.
Võrreldes 2016. aastaga reisisid eestimaalased puhkusepaikadesse märksa rohkem. Bulgaariasse ja Kreekasse tehtud puhkusereiside arv kasvas edasi, vastavalt 17% ja 11%. Horvaatiasse tehtud reiside arv on kasvanud juba seitse aastat järjest ning on kümne aastaga kolmekordistunud. Pärast 2016. aasta langust kogusid taas populaarsust Türgis ja Egiptuses asuvad puhkusepaigad: sinna reisiti vastavalt 35% ja 75% rohkem.
Eesti elanike reiside arv SRÜ riikidesse kasvas aastaga 6%. Venemaad külastati sama palju kui 2016. aastal ehk 275 000 korda.
Mitmepäevakülastuste arv suurenes 6% ja üks külastus kestis keskmiselt 3,7 päeva. Ühepäevakülastusi oli kõigist külastustest 14% ning nende arv jäi samaks. Välismaale reisinud Eesti elanikud kulutasid 2017. aastal seal hinnanguliselt 800 miljonit eurot ehk 50 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Eesti reisiteenuste import oli 2017. aastal ligi 1,1 miljardit eurot – kaks korda suurem kui kümme aastat tagasi.
2017. aastal kasvas välisturistide arv 3%. Eestit külastati rohkem kui kuuel miljonil korral. Soome turistide arv kahanes 5% ning nad moodustasid külastajate üldarvust 35% – seni madalaim tase alates 2008. aastast. Teiste Euroopa Liidu riikide elanike reiside hulk Eestisse kasvas 10%. Märkimisväärselt suurenesid reisid Ühendkuningriigist (20%) ja Belgiast (54%), mis oli osaliselt tingitud Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumisest.
Endiselt kasvab Aasia riikidest pärit turistide arv. 2017. aastal oli nende osakaal ajaloo suurim, 5% külastajate üldarvust, ning kümne aastaga on nende arv viiekordistunud.
Venemaalt tehti Eestisse ligi 900 000 reisi ehk 4% rohkem kui 2016. aastal. Teistest SRÜ riikidest tuli pisut vähem külalisi. Märkimisväärselt, kolmandiku võrra, harvenesid valgevenelaste reisid Eestisse.
Eestit külastanud mitmepäevareisijate arv oli 2017. aastal 3% suurem kui 2016. aastal ning mitmepäevareisijate keskmine külastusaeg oli 4,2 päeva. 47% kõikidest külastustest olid ühepäevased. Välisturistid kulutasid möödunud aastal Eestis hinnangute järgi ligi 1,2 miljardit eurot ehk 3% rohkem kui 2016. aastal. Eesti reisiteenuste eksport oli 2017. aastal hinnanguliselt 1,4 miljardit eurot, kümne aastaga kasvas see 70%.
[1] Välisriikide külastamiste arv ei lange kokku reiside arvuga. Kuna ühel välisreisil võidakse külastada mitut riiki, on välisreiside arv väiksem.
