Eesti elekter on ajalooliselt toodetud peamiselt põlevkivist, kusjuures Narva elektrijaamad on olnud juba üle 45 aasta ühed põhilised energiatootjad Baltikumi piirkonnas. Alates Leedu Ignalina tuumaelektrijaama sulgemisest 2009. aastast on Eesti olnud Baltikumi piirkonna põhiline energiaga varustaja ning elektrit eksportiv energiasüsteem, selgitas amet aruandes.
"Oluline on mõista, et selline olukord on lähiaastatel drastiliselt muutumas," toonitati aga. Eesti elektritootmine põlevkivist on süsinikdioksiidi (CO2) intensiivne ning viimastel aastatel tõusnud CO2 hindade ja karmistunud keskkonnanõuete valguses on saabunud ameti sõnul ootuspärane olukord, kus kohalikud põlevkiviplokid ei ole turukontekstis enam konkurentsivõimelised ja lähiaastatel on ette näha suurte tootmisvõimsuste sulgemisi Narva elektrijaamades.
Seetõttu on Eesti elektrisüsteem kiirelt muutunud eksportivast süsteemist importivaks ja tõenäoline on, et tulevikus ka Baltikumi kõige defitsiitsemaks, leiab amet.
Siiski on ameti hinnangul praegusele parimale teadmisele tuginedes Eesti varustuskindlus välisühendustega tagatud kuni aastani 2030. Olukord peale 2030 aastat näitab kergeid puudujääke süsteemipiisavusele.
Eleringi 2020. aasta varustuskindluse aruande järgi oli möödunud aasta 1. jaanuari seisuga Eesti elektrisüsteemi summaarne installeeritud netotootmisvõimsus 3041 megavatti, millest tipuajal kasutatav tootmisvõimsus on 1779 megavatti.
Suuremad muutused on Narva Elektrijaamade kasutatavuses, mis Eleringi hinnangul on eelneva aastaga võrreldes vähenenud 213 megavati võrra, kuigi installeeritud võimsuses muutust pole. Teine suurem muutus on päikeseelektrijaamade suur juurdekasv – 2019. aasta 37,9 megavati asemel oli 2020. aasta algul installeeritud võimsus 128 megavatti.
Hetkel näitavad ameti andmeil analüüsid, et strateegilise reservi loomise vajadust majanduslikust vaatenurgast kuni aastani 2030 ei ole. Strateegilist reservi saab luua alles siis, kui analüüsid näitavad ohtu riikliku varustuskindluse normi rikkumisele. Varustuskindluse normi kehtestava määruse kiitis valitsus heaks tänavu mais.
