Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 148,8 eurot megavatt-tunni kohta, 11,8 eurot rohkem võrreldes eelneva nädalaga. Kõige odavam oli elekter laupäeva öösel kell 1 hinnaga 0,09 eurot ja kõige kõrgem neljapäeva pärastlõunal kell 16, mil hind oli 423,01 eurot megavatt-tunni kohta, teatas Eesti Energia. Maagaasi hind jätkas eelmisel nädalal pehmete ilmade tõttu langemist, jõudes tasemele 110,5 eurot megavatt-tunnist, mida on 10,1 euro võrra vähem kui nädal varem.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul ligikaudu 590 megavatti. Saadavust mõjutas Milleri selgitusel peamiselt alanud nädala keskpaigani kestev Auvere elektrijaama pikalt planeeritud remont, aga ka väiksemad hooldustööd teistes tootmisüksustes.
Süsinikdioksiidi nädala keskmine hind jäi varasemate nädalatega enam-vähem samale tasemele, 75,5 eurole tunni kohta, langedes nädalaga vaid 2,2 eurot.
Miller tõi välja, et Euroopa Liidu kliimamuutuste teenistuse Copernicus prognoosi järgi võivad temperatuurid Euroopas sel talvel jääda oluliselt üle keskmise, pakkudes olulist leevendust küttehooaja eel kitsikuses olevatele riikidele.
"Copernicuse teadlaste värskeimate andmete järgi kujunevad Läänemere, Vahemere ja Põhjamere ranniku äärsete piirkondade temperatuurid ajaloolisest keskmisest peaaegu kindlasti soojemaks. Võrreldes kuu aja tagusega on teadlased selles väites veelgi kindlamad, hinnates tõenäosust 50-60 protsendi juurde. Eurasia Group hindab, et praeguste ilmamudelite alusel piisab gaasivarudest ka juhul, kui 2023. aasta algus kujuneb külmaks. Samas prognoositakse ka väiksemat sademete arvu, mis mõjutab negatiivselt jõetransporti ja hüdroelektrijaamu, samuti suusahooaega," selgitas analüütik.
Ta möönis, et tarbimise vähendamine on võimaldanud Euroopa gaasivarud täita kõrgemal tasemel kui veel suvel oleks arvatud, kuid sellega on kaasnenud ka negatiivne majanduslik mõju eeskätt tööstustoodangu vähenemise näol.
