Eesti ettevõtete ehitusmaht kasvas 18 protsenti 2,5 miljardi euroni
Hooneid ehitati 1,6 miljardi ja rajatisi 846 miljoni euro eest. 2016. aastaga võrreldes ehitati hooneid 14 protsenti ja rajatisi enam kui neljandiku võrra rohkem, teatas statistikaamet
Kohaliku ehitusturu kasvu andis suurima panuse hoonete ehitus. Varasema aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitusmaht nii uusehituse kui ka remondi- ja rekonstrueerimistööde puhul. Kasvu toetas ka mullu aasta alguses taas kasvule pöördunud rajatiste ehitus.
Välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht vähenes 2016. aastaga võrreldes 21 protsenti. Vähem ehitati nii hooneid kui ka rajatisi. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2017. aastal 8 protsenti, aasta varem 11 protsenti.
Kuuendat aastat on kasvutrendis uute eluruumide ehitus. Ehitisregistri andmetel lubati 2017. aastal kasutusse 5890 uut eluruumi – 1158 eluruumi rohkem kui aasta varem. Nii nagu eelmistel aastatel asub suurem osa valminud eluruumidest Tallinna, Tallinna lähiümbruse ja Tartumaa korterelamutes. Enim on vastvalminud eluruumide seas kahe- ja neljatoalisi eluruume. Mullu valminud eluruumide pind on keskmiselt 92 ruutmeetrit.
Nõudlus uute ja hea asukohaga ning kvaliteetsete elamispindade järele on endiselt olemas. 2017. aastal väljastati ehitusluba 7877 eluruumi ehitamiseks, mis on võrreldes varasema aastaga ligi kolmandiku võrra rohkem. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.
2017. aastal lubati kasutusse 1251 mitteelamut kasuliku pinnaga 804 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao-, tööstus- ja kontoripinda. Võrreldes 2016. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka maht.
Ehitusettevõtted ehitasid 2017. aasta neljandas kvartalis omal jõul 680 miljoni euro eest, mis oli 2016. aasta neljanda kvartaliga võrreldes 16 protsenti rohkem. Suurenes nii hoonete kui ka rajatiste ehitusmaht.