Riik on võtnud kursi ehitussektori digitaliseerimisele ning määruse muudatustel on selleks oluline mõju,“ lausus minister Taavi Aas. „Ehitamise dokumenteerimisest ei ole väga palju kasu, kui selle tulemus on suur kogus süstematiseerimata andmeid. Üleliigse teabe kaotamine ehitusdokumentidest annab võimaluse paremini kontrollida ehitamise nõuetele vastavust ning aitab kokku hoida nii ehitise omanike, ettevõtjate kui ka avaliku sektori asutuste töötajate aega.“
Alates 2016. aastast toimub ehitus- ja kasutuslubade menetlemine üksnes ehitisregistris ning statistika näitab, et registrisse lisatavate dokumentide maht kasvab aastaga kahekordselt. Suure osa nendest andmetest moodustavad ehitusdokumendid, mis on reeglina esitatud süstematiseerimata kujul ning sisaldavad suures mahus ka avalikule võimule mittevajalikku teavet.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsler Jüri Rass märkis, et selle trendi jätkumisel süveneb koormus nii ehitisregistri võimekusele kui ka andmete kasutajatele.
Nii tekib oht, et langeb nende andmete põhjal tehtud otsuste kvaliteet,“ ütles ta.
Määrusega läheb selgemaks vaba ehitustegevuse, lammutamise ja ilma pädevale asutusele ehitusprojekti esitamise kohutuseta valmivate ehitiste dokumenteerimise ulatus. Nendel juhtudel pole dokumendid kohustuslikud enam kogu määruse ulatuses, vaid ehitaja peab tagama, et nende sisu peab võimaldab mõistliku pingutuse ja kuluga tuvastada ehitise ja ehitamise nõuetele vastavus.
Kui tehtav töö, selleks kasutatavad ehitusmaterjalid ning ehitise seisund päevade viisi ei muutu, ei pea enam sama tegevust tehes ehituspäevikusse iga päev uut sissekannet tegema, vaid on lubatud kannet jooksvalt täiendada.
Täpsustusid dokumentide allkirjastajate nõuded, milleks lisati määrusesse eraldi paragrahv, et vältida tulevikus sellega praegu tihtiesinevaid segadusi. Uue paragrahvina lisandusid ka nõuded õhulekkearvu mõõtmise akti koostamiseks.
Enam ei pane riik ehitajale kohustust dokumentide üleandmiseks üksnes peale ehitise valmimist. Dokumente võib edastada ka varem, kui on tegu etapilise või erinevate ehitajatega objektiga. Omanikul või riikliku järelevalve tegijal on jätkuvalt õigus saada ehitusdokumentidele ligi juba ehitamise ajal, et teha vajalikke kontrolle.
Määrus sätestab tulevikku vaatavalt, et alates vastava võimaluse loomisest 2021. aasta juulis on võimalik ehitusdokumente esitada ehitisregistrile ka ehitise infomudelis (BIM).
Senine määrus „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ kehtis alates 2015. aastast. Ehitamise dokumenteerimist on oluline reguleerida, et tagada võimalus tuvastada, kuidas on ehitis ehitatud, kus paiknevad varjatud kommunikatsioonid jms. See on vajalik ohutuse ja nõuetele vastavuse hindamisel, näiteks kui tehakse menetlust kasutusloa andmiseks või järelevalveks. Samuti on ehitusdokumendid vajalikud selleks, kui tulevikus soovitatakse ehitist ümber ehitada või teha täiendavaid töid.
