Tarbijahindu mõjutas selle aasta esimesel kolmel kuul eelkõige ulatuslik hinnakõikumine toormeturgudel. Pärast järsku hinnalangust aasta algul kallinesid mootorikütused veebruaris ja märtsis ühtekokku 12%. Lisaks toornafta hinnatõusule maailmaturul kergitas mootorikütuste hinda kuu võrdluses samaaegne euro kursi nõrgenemine. Aasta varasemaga võrreldes olid mootorikütused siiski 11% odavamad: märtsis odavnesid arvatavasti seetõttu ka paljud transporditeenused.
Euro oli märtsis dollari suhtes 4,3% odavam kui veebruaris, kuid 2008. aasta tipptasemega võrreldes on euro praegu ligikaudu 30% odavam. Vahetuskursi nõrgenemine peaks põhjustama inflatsiooni kiirenemist, kuid seni on mõju inflatsioonile olnud väike. Vahetuskursi muutuse mõju tarbijahindadele piirab see, et teiste euroala riikide osakaal Eesti väliskaubanduses on suur: vahetuskursi muutusele on avatud umbes viiendik imporditavate kaupade maksumusest. Välisvaluutas sõlmitud lepingute alusel imporditakse sagedamini kapitali ja vahetarbekaupu, mille hinnamuutused kanduvad tarbijahindadesse pikema aja jooksul. Tarbekaupade impordist moodustavad sellised tehingud ligikaudu 12%. Euro odavnemist dollari suhtes on aga tasakaalustanud euro kallinemine rubla suhtes, mis on muutnud impordi Venemaalt odavamaks.
Enamiku toiduainete hinnad märtsis aastavõrdluses langesid, välja arvatud alkohol, mis kallines aktsiisimäärade tõusu tõttu. Toidukaupade hinnalangust mõjutas maailmaturg: maailmaturu hindasid kajastav FAO (Food and Agriculture Organization) hinnaindeks alanes märtsis aastavõrdluses 18%. Toiduainete hinnad on langenud alates 2014. algusest nii varude suurenemise kui ka hea saagikuse tõttu. Venemaa sanktsioonide mõju on aga süvenenud, mis on toonud kaasa piima ja lihatoodete odavnemise Euroopa Liidu siseturul.
Eesti Panga hinnangul jääb tarbija ostukorvi maksumus 2015. aastal ligikaudu samale tasemele kui mullu. Tarbijahindade langus lähikuudel tõenäoliselt jätkub. Aasta teisel poolel võib aga oodata hinnakasvu, kuna sisemaine inflatsioon kiireneb ja energia hinnalangus väheneb.
Rasmus Kattai,
Eesti Panga ökonomist
