Eesti majandus kasvas teises kvartalis 3,7 protsenti
Võrreldes esimese kvartaliga kasvas sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKT kokku 1,4 protsenti, teatas statistikaamet.
Kuuendat kvartalit järjest panustas majanduskasvu enim ehituse tegevusala lisandväärtuse kasv. Sellele järgnes üha tugevnev töötlev tööstus, mille panus oli viimase kolme aasta suurim, märkis statistikaamet.
Olulisemateks panustajateks olid veel kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, veondus ja laondus ning info ja side. Peamisteks majanduskasvu pidurdajateks olid põllumajandus, metsandus ja kalandus, energeetika ja haldus- ja abitegevused.
Sisenõudlus suurenes teises kvartalis 4,5 protsenti. Jätkuvalt pidurdab sisenõudlust statistikaameti teatel kapitali kogumahutus põhivarasse, mis langes 0,8 protsenti.
Investeerimistegevus on vähenenud kõigis põhivaraliikides kogu mittefinantsettevõtete sektoris. Seevastu ülejäänud sektorites võis näha kapitali kogumahutuse kasvu. Eratarbimise kasvutempo teoses kvartalis oluliselt ei muutunud, püsides 4 protsendi juures.
Kaupade ja teenuste eksport kasvas teises kvartalis 5,9 prtosenti. Esimese kvartali langusest taastunud kaupade eksport kasvas 5,0 protsenti Enim mõjutas seda arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete, mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste ning puittoodete eksport.
Kiirenevalt kasvavat teenuste eksporti mõjutasid enim arvutiteenused ning laondus ja veondust abistavad tegevused. Kaupade ja teenuste import suurenes teises kvartalis 7 protsenti, teenuste import seejuures koguni 11 protsenti. Netoekspordi osatähtsus SKT-s oli teises kvartalis 3,6 protsenti.
Vaatamata kiirenenud majanduskasvule, ei olnud olulisi muutusi tootlikkuse näitajates. Tootlikkus tunni kohta kasvas vaid 0,7 protsenti. Tootlikkus hõivatu kohta kasvas 1 protsendi. Tänu veidi aeglustunud palgakasvule aeglustus tööjõu ühikukulu kasv, mis esimeses kvartalis oli 4,3 protsenti.