Euroala majanduse taastumine on hoogustunud ning meie prognoosi järgi USA majanduskasv sel aastal kiireneb. Üha rohkemate riikide keskpangad on alustanud senise majandust stimuleeriva rahapoliitika normaliseerimist. Meie prognoosi järgi jätkab USA Föderaalreserv sel aastal intressimäärade tõstmist, tehes seda kolm korda. Euroopa Keskpank peaks lõpetama selle aasta lõpus varaostuprogrammi ning hakkama 2019. aasta teisest kvartalist intresse tõstma.
Eesti majanduskasv aeglustub, kuid majandus on heas tasakaalus ja vastupidav
Swedbanki hinnangul kasvas Eesti SKP möödunud aastal 4,4%, mis oli pärast 2011. aastat parim tulemus. Sel aastal püsib majandus tugev, kasvades 3,9%. Järgmisel aastal peaks majanduskasv tsükli nõrgenemise tõttu aeglustuma 3 protsendini.
Majanduskasv on laiapõhjaline. Lisaks välisnõudlusele on muutunud tugevamaks ka kodumaine nõudlus. Eesti majandus püsib lähiajal tugevatel alustel. Ettevõtete kasumid peaksid kasvama, majapidamiste säästumäär on suhteliselt tugev ning nende eelarve tasakaalu lähedal. Majanduse tugev nominaalkasv aitab kaasa maksutulu suurenemisele ning riigirahandus püsib lähiaastatel suhteliselt heas korras. Praegu on hea aeg riigirahanduse tugevdamiseks, sealhulgas reservide suurendamiseks, et tulla paremini toime võimalike riskidega ning samuti sellega, et majanduskasvu aeglustumine võib riigile vähem maksutulu tuua.
Välisnõudlus püsib tugev ja aitab ka sel aastal kaasa ekspordikasvule
Vaatamata oluliselt paranenud välisnõudlusele, ekspordikasv möödunud aastal aeglustus. Selle põhjuseks oli ekspordis suure osakaaluga mobiilsideseadmete väljaveo tugev langus. Ilma selle kaubagrupita oleks ekspordikasv kiirenenud. Meie kaubanduspartnerite keskmine impordinõudluse juurdekasv sel ja järgmisel aastal küll aeglustub, kuid jääb piisavalt tugevaks, et pakkuda meie ettevõtetele häid ekspordivõimalusi.
Tööjõupuudus hoiab palgakasvu kiirena
Kiire palgakasv peaks sel aastal jätkuma, kuna tööjõu pakkumine ei suuda tööjõu nõudlusega sammu pidada. Tulumaksuvaba palgaosa kergitamise tõttu tõuseb suurema osa palgasaajate kasutatav tulu ning sellel peaks olema positiivne mõju eratarbimisele. Nimetatud maksumuudatus peaks palgakasvu ootusi mõnevõrra vähendama. Swedbanki prognoosi järgi tõusevad palgad sel aastal ligikaudu 6%. Kuigi palgad ei kasva enam tootlikkusega võrreldes ennaktempos, oleme me suutnud ettevõtete hinnapõhise konkurentsivõime langust vaid aeglustada.
Pingelist olukorda tööturul ei leevenda ka töötuse määra oodatav tõus
Töötute arvu suurendab vähenenud töövõimega inimeste sotsiaaltoetuste ümberkorraldus, mis suunab neid tööd otsima. Seega ei tulene töötute arvu suurenemine tööjõunõudluse langusest. Meie prognoosi järgi püsib töötuse määr lähiaastatel 7% lähedal.
Investeeringud suurenevad, kuid aeglasemas tempos
Kuna Eesti ettevõtted on kaotamas oma hinnapõhist konkurentsivõimet välisturgudel, suureneb vajadus investeerida rohkem tootearendusse ja tootlikkust tõstvasse kapitali, parandada töökorraldust ja juhtimist ning tõhustada tarneahelaid. Turuintressimäärad peaksid küll tasapisi tõusma hakkama, kuid need jäävad veel vähemalt lähiajal piisavalt madalaks, et investeerimist soodustada. Valitsemissektori investeeringute juurdekasv sel aastal küll aeglustub, kuid nende osakaal SKP-s tõuseb viimaste aastate kõrgeimaks. EL-i rahade mõju valitsemissektori investeeringutes lähiajal suureneb. Praeguses majanduse kasvufaasis ei vaja Eesti majandus küll täiendavat fiskaalset lisastiimulit, kuid riigi poolt finantseeritavaid suuri taristuprojekte, mida on pikalt ette valmistatud, on väga keeruline ajastada vastavalt majandustsüklile.
Hinnakasv aeglustub veidi
Swedbanki prognoosi järgi aeglustub tarbijahindade kasv sel aastal 3 ja järgmisel aastal 2,5 protsendini. Aeglasema hinnatõusu taga on väliste hinnasurvete leevenemine. Nii toornafta kui teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama aeglasema tempoga. Kõige enam pidurdavad inflatsiooni meie hinnangul toiduainete ja transpordihindade aeglasem kasv.
