14.11.2024 Neljapäev

Citadele ennustab Eestile järgmiseks aastaks 2,8-protsendilist majanduskasvu

Citadele panga ökonomistid ennustavad järgmiseks aastaks Eestile ja Leedule majanduskasvu 2,8 protsenti ja Lätile 2,7 protsenti.
Euroala majandusega seoses on hea uudis see, et inflatsioon on märkimisväärselt aeglustunud.
Euroala majandusega seoses on hea uudis see, et inflatsioon on märkimisväärselt aeglustunud. Foto: RUP
Kasvu veavad intressimäärade langetamised, tugevam majandustegevus Euroopa Liidus ning kasvav sisenõudlus ja investeeringud. Eeldatavasti jätkub palgakasv kõigis Balti riikides inflatsioonist kiiremini, toetades seeläbi sisenõudluse tugevnemist, kirjutab Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas.

Eestis on ilmnenud esimesed stabiliseerumise märgid

„Baltikumi ja maailma majanduse käekäigu ennustamiseks on turuosalised selle sügise jooksul pingsalt jälginud märke USA majanduslangusest, kuid enamjaolt tundub, et USA majanduses on halvim siiski möödas. Hiina majandustegevus jääb endiselt pigem tagasihoidlikuks, kusjuures süvenevat langustrendi on näha ehitussektoris. Euroalal kõigub majandustegevus seisaku ja languse vahel, kus Saksamaa majandus on selges languses. Balti regioonis on tuntav majandustegevuse jätkuv paranemine Leedus ja Lätis. Ka Eestis on ilmnenud esimesed stabiliseerumise märgid,“ ütles Izgorodinas.

Kuigi USA majandus jätkab kasvamist, keskenduvad analüütikud üha rohkem USA majanduslangusele viitavatele näitajatele, et mõista, kas USA liigub pehme maandumise või reaalse majanduslanguse poole. Citadele ökonomistide hinnangul on pehme maandumise stsenaarium tõenäolisem, kuna mitmete näitajate järgi tundub, et halvim on USA majanduses juba möödas ja majandustsükkel on hakanud taas paranemise märke näitama.

Samas  ei ole ohuolukord siiski veel täielikult möödas, sest põhilised majandusnäitajad, nagu Sahmi reegel, tööhõive väga tsüklilistes sektorites ning erinevus tegeliku töötuse ja 36 kuu libiseva keskmise töötuse vahel, on endiselt kriitilisel tasemel. Oma mõju majanduse edasisele käekäigule on ka valimistulemustel ja Trumpi majanduspoliitilistel plaanidel. 

Hiina majandustsükli käekäik on Citadele hinnangul juba mõnda aega olnud pigem nõrk. Seda tõsiasja kajastab ka Hang Sengi indeksi järsk langus. Siiski näib, et intressimäärade kärpimine USA-s on ajendanud Hiinat oma majandust stiimulpakettidega toetama. Viimased pole siiski oma suuruste osas investoritele liialt muljet avaldanud ning need pole Hiina aktsiaturgudele märkimisväärset kasvu toonud. 

„Euroala majandusega seoses on hea uudis see, et inflatsioon on märkimisväärselt aeglustunud: septembris küündis euroala aastane inflatsioonimäär 1,8 protsendini, jäädes seega alla 2 protsendi, mis oli ka Euroopa Keskpanga eesmärk. See asjaolu koos euroala nõrga majandustsükliga võimaldab Euroopa Keskpangal jätkata intressimäärade langetamist, kusjuures turgudel on ootus, et intressimäärad langevad alates 2024. aasta detsembrist kuni 2025. aasta juunini veel viis korda,“ ütles Izgorodinas.

Tema sõnul on aga halb uudis see, et euroala madalama inflatsiooniga kaasneb osaliselt väga nõrk majandusaktiivsus. Saksamaa, kes on Balti riikide üks peamisi ekspordipartnereid, on endiselt euroala nõrgim lüli, sest selle majandus on de facto languses. 

„Siiski väärib märkimist, et kuigi Saksamaa majandus on jätkuvalt langustrendis, võivad põhinäitajad, nagu Saksamaa tootmisettevõtete uute tellimuste prognoos ja Saksamaa veoautode teemaksu indeks, viidata sellele, et Saksamaa majandus on jõudnud kõige madalamale tasemele enne jõulist kasvu. Seega võime olla ehk juba jõudnud euroala majanduse pessimismi haripunkti. Siiski on üldine majandusaktiivsus pigem tagasihoidlik ja võib veelgi halveneda,“ ütles Izgorodinas.

Tema sõnul on Balti riikide majanduse suundumus üldiselt hea, kuid kolme Balti riigi majandustsükkel on siiski mõnevõrra erinev.

Majandusaktiivsus elavneb 2025. aastal kõigis kolmes Balti riigis

„Eestis on majandusaktiivsus endiselt palju nõrgem kui teistes Balti riikides. Eesti majandustegevust piirab Balti regiooni suurim erasektori võlg ja suur sõltuvus Skandinaavia riikidest, kus majandust kammitsevad kõrged intressimäärad. Hea uudis on aga see, et on täheldada Eesti töötleva tööstuse elavnemist, mis võib olla tingitud sellest, et esiteks saabub Kesk-Euroopast rohkem tootmistellimusi ja teiseks on ootused Skandinaavia riikide majanduse tõusule suurenenud, sest keskpangad on hakanud intressimäärasid langetama. Sellest hoolimata on Eesti tarbijate optimismi tase endiselt väga madal, püsides tasemel, mida täheldati viimati 2020. aasta juunis. See viitab selgelt asjaolule, et tarbijate kulutused on jätkuvalt tagasihoidlikud,“ ütles Izgorodinas.

Leedus jätkab majandustegevus kasvamist: seda veavad vastupidav töötleva tööstuse sektor, taastuv sisenõudlus ja transpordisektori stabiliseerumine. Leedu tööstus on suutnud Euroopa tootmissektori struktuurimuutusi osavalt enda kasuks pöörata. Suured Saksa tööstusettevõtted ajendavad tellimuste puuduse tõttu kallimaid tarnijaid Euroopas hindu langetama ja viivad osa tootmistegevusest Ida-Euroopasse, kus tööjõukulud on konkurentsivõimelisemad. Tõenäoliselt näeme seda suundumust Leedu tööstuses ka edaspidi. 

Lätis on tootmissektor endiselt kohanemisvõimeline ja täheldada võib tarbijate hoiakute paranemist. Septembris saavutas Läti tarbijate üldine optimism kõrgeima taseme alates 2021. aasta detsembrist. See oli tingitud sellest, et tarbijate arvamus oma rahaasjadest paranes ja üha rohkem oldi valmis kulutama raha suurematele ostudele. Lisaks on elavnenud majandustegevus teenindussektoris ja olukord muutunud paremaks jaekaubanduses, mis on ka loogiline, arvestades Läti tarbijate hoiakute kiiret paranemist.

„Kõike eelnevat arvestades võib eeldada, et majandusaktiivsus 2025. aastal elavneb kõigis kolmes Balti riigis ning toob endaga kaasa SKT kasvu Lätis 2,7 protsenti ning Eestis ja Leedus 2,8 protsenti. Samuti võiks kõikides Balti riikides jätkata palgakasv inflatsiooni edestamist, aidates sellega kaasa sisenõudluse tugevnemisele. Sisenõudlust ja investeeringuid suurendavad ka Euroopa Keskpanga intressimäärade edasised kärped: kõik kolm Balti riiki on selliste muutuste suhtes tundlikud, sest muutuvate intressimäärade osakaal laenude väljastamisel on suur,“ lisas Izgorodinas.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255