Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) eksperdid hindasid märtsis Müncheni Majandusuuringute Instituudi (IFO) metoodika järgi Eesti majanduse üldolukorda 6,0 punktiga ehk enam kui rahuldavaks, mis on sama kui eelmine hinnang mullu detsembris.
EKI ekspertide märtsikuu hinnangutest nähtub, et Eesti jooksev majandusolukord püsib enam kui rahuldav ning detsembris prognoositud arenguväljavaadete mõningast halvenemist pole tegelikult toimunud, selgub EKI esimese kvartali konjunktuuri uuringust.
Märtsis hindas 25 protsenti EKI ekspertidest majandusolukorda heaks ning 75 protsenti pidas olukorda rahuldavaks. Samamoodi hindasid eksperdid majanduse olukorda ka detsembris. Eksperdid on nüüdseks hinnanud majanduse olukorda enam kui rahuldavaks kaheksa korda ehk kaks aastat järjest.
Eksperdid hindasid märtsis majanduse üldolukorda aastatagusest paremaks. Nii arvas 56 protsenti ekspertidest, 38 protsenti hindas olukorda umbes samaks ja kuue protsendi arvates oli olukord nüüd halvem.
Võib arvata, et eksperte kallutas eelistama käesolevat aastat eelkõige suurem selgus euroala riikide eelarve- ja võlakriisi küsimustes ja arvestatav edu nende lahendamisel, märgib EKI konjunktuuris.
Investeeringute olukorda hindasid eksperdid koondhindena rahuldavaks, kuid mitte üksmeelselt. Samas on investeeringute olukorda keeruline hinnata, kuna ühelt poolt on ivesteeringud kiiresti kasvanud, kuid kriisieelne tase on samas veel saavutamata. 20 protsenti eksperte hindas investeeringute olukorda heaks, 67 protsenti pidas seda rahuldavaks ja 13 arvas, et olukord on halb.
Võrreldes detsembriga on investeeringute olukord paranenud ühe protsendi võrra.
Eratarbimise olukorda pidasid eksperdid investeeringute omast paremaks, kuigi ka siin on arenguruumi kriisieelse tasemeni jõudmiseks. Ekspertidest 27 protsenti pidas olukorda heaks ja 73 protsenti rahuldavaks.
EKI ekspertide paneel hindas märtsis majanduse väljavaateid eelseisval kuuel kuul positiivselt ning võrreldes detsembriga oluliselt optimistlikumalt. Ekspertidest 44 protsenti prognoosis, et poole aasta pärast on olukord parem ja sama palju eksperte arvas, et olukord on siis sama, 12 protsenti ennustas, et olukord halveneb.
Võrreldes detsmebriga on ootused tõusnud 1,8 punkti võrra, seda võib suuresti selgitada positiivsete sõnumitega Euroopa Liidust. Samuti on mitmed Eesti peamistest kaubanduspartneritest hinnanud oma väljavateid nüüd paremaks kui detsembris: Saksamaa 6,0 punkti, Soome 4,5 punkti, Rootsi 5,0 punkti, Läti 6,7 punkti ja Venemaa 4,9 punkti.
Ekspertide ootused investeeringute ja eratarbimise edasiste väljavaadete suhtes poole aasta pärast on samuti muutunud optimistlikumaks. Investeeringute osas prognoosis 33 protsenti eksperte, et olukord on siis parem, 40 protsenti arvates on olukord siis umbes sama ja 27 protsenti ennustas olukorra halvenemist.
Eratarbimise osas ennustas 40 protsenti eksperte, et olukord on poole aasta pärast parem, 47 protsenti arvas, et olukord on umbes sama ja 13 protsenti prognoosis olukorra halvenemist.
Kui ekspertide ootused väliskaubanduse edasise arengu suhtes detsembris nõrgenesid, siis märtsis arvasid eksperdid, et väliskaubanduse edasiseks arenguks jätkub nii võimalusi kui potentsiaali: 75 protsenti arvates on ekspordi maht kuue kuu pärast suurem ja 74 protsenti prognoosis sama ka impordi mahtude kohta.
Kaubavahetusbilansi suhtes olid märtsis kerges ülekaalus eksperdid, kelle arvates on kuue kuu pärast bilanss suuremas defitsiidis kui praegu: 19 protsenti arvas, et bilanss on siis parem kui praegu, 50 protsenti arvas, et bilanss on siis sama ja 31 protsenti prognoosis, et bilanss on siis halvem.
EKI eksperdid prognoosid, et poole aasta pärast on inflatsioon Eestis madalam kui aasta varem. Mullu sügisel oli inflatsioon 3,7 protsenti. Tänavu prognoosivad EKI eksperdid tarbijahindade 3,47-protsendilist kasvu.
Ekspertide arvates takistavad Eesti majandusarengut endiselt kõige enam kvalifitseeritud tööjõu puudus, ebapiisav konkurentsivõime ja nõudluse vähesus.
