"Püsirohumaa teema on olnud kogu aeg kirvena õhus," ütles põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti (PRIA) peadirektori asetäitja Ahti Bleive. "Aastani 2014 meil püsirohumaa pind kasvas, kuid nüüd läks asi lõhki," lisas ta.
Loogika on Bleive sõnul selles, et kui veisekasvatusel läks hästi, tehti püsirohumaad juurde. Kahel viimasel aastal, mil piimakarjakasvatusel ei läinud enam hästi, hakati rohumaad üles harima ja külvati sinna teravilja, kuna sellega teenis rohkem.
Eestil on aga Euroopa Liidu kehtestatud püsirohumaa säilitamise kohustus. Selle eesmärk on süsinikdioksiidi (CO2) sidumine, taimestiku ja loomastiku liigirikkuse ja mitmekesisuse säilitamine, rohestamine ning loodushoid.
Püsirohumaa hektarite absoluutarv, mille säilitamisel oleks Eestil kohustus täidetud, on 207 500 hektarit. 2016. aasta taotluste põhjal kujunes Eestis püsirohumaa absoluutarvuks 191 400 hektarit ehk vähenemine on 16 100 hektarit.
Rohumaad tuleb taastada 1722 põllumehel, millega tuleb Eestis kevadel tagasi rajada ligi 8000 hektarit püsirohumaad. "See on miinimum, mis meil tuleb tagasi rajada," sõnas Bleive. "Kui mõni põllumees harib ka alanud aastal püsirohumaad üles, on suhtarv jälle lõhki ja tal tuleb püsirohumaa tagasi rajada."
Taastatav püsirohumaa peab olema rajatud 2017. aasta pindalatoetuse taotlemise ajaks – heintaimede segu peab olema selleks hetkeks külvatud alale, mis planeeritakse jätta tagasirajatavaks püsirohumaaks. Tagasirajamise kohustused määratakse igaühele individuaalselt ja proportsionaalselt, sõltuvalt ülesharitud püsirohumaa pinnast.
Üks neist, kes püsirohumaade taastamist nõudva kirja sai, oli OÜ Perevara. Selle juhataja Alo Teder rääkis, et nad lõpetasid piimakarja pidamise 2015. aasta märtsis, mistõttu tegid osa rohumaid viljapõlluks.
Eesti looduslikud tingimused ja keskkonnaseisund erinevad paljude teiste riikide oludest, kus põllumajandustootmiseks sobiv maa on valdavalt üles haritud ning metsa ja looduslikke rohumaid palju vähem kui meil. "Rohumaade vähesus on probleem pigem Kesk-Euroopas, kus on palju põllumaad ja vähe rohelist," lausus Bleive.
"Samas põhjendatakse nõuet sellega, et ökosüsteem on üks, ja ei ole vahet, kas püsirohumaa on Eestis või Saksamaal. Reeglid on reeglid ja peame neid järgima," lisas ta.
Kuna ühtset pindalatoetust ja rohestamise toetusi rahastab EL, tuleb toetuse saamiseks kehtestatud tingimusi täita, hoolimata sellest, kas Eestis on see tegelikult vajalik või mitte. Püsirohumaa säilitamise nõue kehtis ka varem, aga sellises mahus ülesharimine, mis toob kaasa tagasirajamise vajaduse, on esmakordne.
