"Kui eesmärk on parandada sularahateenuse kättesaadavust hajaasustusega piirkondades, siis ei ole Eesti Panga hinnangul üle-eestiline ja kõiki panku teenindav ühtne pangaautomaatide võrk selle saavutamiseks parim lahendus. Ühtse pangaautomaatide võrguga kaob kommertspankadel võimalus teistest pankadest kvaliteetse teenusega eristuda. Lisaks sellele hajub ühtse võrgu puhul iga panga vastutus, mistõttu väheneb klientide ja avalikkuse võimalus pankade otsuseid mõjutada," vastas Hansson omavalitsusjuhtidele.

Tema sõnul võib turutingimustel toimiva ühtse sularahaautomaatide võrgu korral muutuda veelgi olulisemaks kuluefektiivsus, mistõttu pole väga põhjust oodata, et sularahateenuse kättesaadavus hajaasustusega piirkondades paraneks. Sellest hoolimata ei ole Eesti Pank vastu sularahaautomaatide ühisvõrgu loomisele juhul, kui kommertspangad leiavad, et tänu sellele saab pakkuda klientidele paremat teenust.

Klientide nõudlus sularahateenuste järele on Eesti Panga kinnitusel aastatega vähenenud, mistõttu on asjakohane mõelda uudsete ja paindlikumate lahenduste peale, mille abil tagada sularaha kättesaadavus. Eestis on pangad juba kasutanud näiteks pangabusse ja teinud koostööd Eesti Postiga. "Meie hinnangul võiks tulemuslik olla ka pankade koostöö teiste teenusepakkujatega, mõnel juhul näiteks osana kaardimaksete süsteemist. Kohalikele elanikele sobiva lahenduse pakkumisel võib olla oluline roll ka kohalikul omavalitsusel. Ligipääs sularahale ei ole teenus, mille tagamine on kriitiliselt tähtis ööpäev läbi. Sularahaautomaate ei peaks seetõttu üle tähtsustama," märkis Hansson ja lisas, et ei tundu otstarbekas nõuda pangalt kontori pidamist või kontoris kindlate teenuste pakkumist piirkondades, kus see ei ole panga hinnangul klientide vähese huvi tõttu mõistlik.

"Teie kirjas viidatud Haapsalu näite puhul ei ole Eesti Panga hinnangul tegemist sularahateenuse kadumisega. Meie andmetel on Haapsalu linnas endiselt avatud kahe panga kontor ning ligipääs sularahateenusele on tagatud tänu nelja panga 12 sularahaautomaadile. Sularahaautomaate elaniku kohta on Haapsalu linnas ligikaudu kaks korda rohkem kui Eestis keskmiselt," märkis Hansson.

Ka nõue pakkuda sularahateenust tasuta ei ole Eesti Panga hinnangul põhjendatud. "Sularahateenus on vaid üks pankade paljudest teenustest. Eestis on üldjuhul aktsepteeritud, kui teenusepakkuja küsib põhjendatud tasu ka eluliselt tunduvalt kriitilisemate teenuste puhul kui sularahateenus, näiteks ligipääsu eest elektrivõrgule või puhtale joogiveele. Samuti on sularahaga maksmine ühiskonnale tervikuna kallim kui elektroonsete makseviiside kasutamine," ütles Hansson.

Samas Eesti Pank tervitab sularahateenuste kättesaadavuse arutelu. Kuigi Eesti elanikud ja ettevõtted eelistavad üha enam sularahale elektroonseid makseviise, peaks sularahateenus keskpanga hinnangbul olema üle riigi kättesaadav ka tulevikus. "Soovitav oleks leida üksmeel küsimuses, millises ulatuses ja millistel tingimustel peaks olema sularaha ja erinevate pangateenuste kättesaadavus tagatud. Lisaks sellele oleks kasulik mõista ühiselt võimalikke lahendusi olukorras, kui kommertspanga hinnangul ei ole mõnes piirkonnas majanduslikult otstarbekas pakkuda teenuseid mahus, mida sooviks seal näha näiteks kohalik omavalitsus," ütles Hansson vastuses omavalitsusjuhtide kirjale.

Läänemaa omavalitsusjuhid kritiseerisid Eesti Panga presidendile Ardo Hanssonile saadetud avalikus kirjas kommertspankade nigelat sotsiaalset vastutuvõimet ning kutsuvad üles debatile kommertspankade rolli üle ühiskonnas.

Omavalitsusjuhid on mures, et Eestis tegutsevatele kommertspankadele on antud suur vabadus oma kasumi suurendamisel. "Ka kriisiaastatel, kui inimesed tegid majanduslikke kärpeid, said kommertspangad ülisuuri kasumeid, hoolimata sellest ei vasta nende sotsiaalne vastutusvõime aga Põhjamaa riigi normidele. Toomas Hendrik Ilves välisministrina rõhutas juba 2001. aastal, et Eesti on Põhjala riik. Aastal 2014 ei soovi meist keegi seda ju kahtluse alla seada," seisab omavalitsusjuhtide kirjas.

Lääne-Eesti seitsme omavalitsuse juhi kinnitusel on inimestel praegu kohustus arveldada kommertspankadega ja kanda sinna oma töötasu, aga pankadel endal on inimeste ees liiga väikesed kohustused. Vallajuhtide kinnitusel vähendavad pangad pidevalt teenuspunktide ja teenuste hulka. Näiteks peab ka Swedbanki klient mõne teise panga sularahaautomaadist raha väljavõtmiseks tasuma 0,5 eurot, millele lisandub 2,5 protsenti väljavõetud summast.

"Swedbanki kui Eesti suurima kasumiga kommertspanga käitumine Läänemaal, kus lõpetatakse sularahateenuste tagamine pangakontoris, on ehe näide Riigikogu nõrgast tööst. Avalikkuse surve kaasabil on võimalik Riigikogu tööd kommertspankade sotsiaalse vastutuse suunamisel tõhustada. Leiame, et Eesti Pank peab võtma siin juhtiva positsiooni. Eesti suurim kommertspank on ajaloolistel põhjustel saanud Eesti ühiskonnas väga suure osa klientuurist endale. Paljud kliendid on seotud pikkadeks aastateks laenude ja liisingutega antud pangaga ning panga vahetus on inimestele raskendatud," seisab pöördumises.

Eesti inimesed on jagunenud peamiselt 4-5 suurema kommertspanga vahel, aga sularaha väljavõtmine peaks olema tasuta või minimaalse kuluga, leiavad omavalitsusjuhid. "Ebanormaalseks tuleb pidada tänast olukorda, kus inimene peab oma töötasu väljavõtmise eest veel lisaraha maksma. Eriti kõrgete teenustasudega on jätkuvalt Swedbank. Seetõttu soovime, et Eesti panga koordineerimisel loodaks üle-eestiline pangaautomaatide võrgustik, et kõik Eesti inimesed saaksid võrdse juurdepääsu oma rahale. Sularaha väljavõtmine peab olema tasuta, sõltumata, mis panga klient inimene on," seisab kirjas.

Omavalitsusjuhid meenutavad, et panga seaduses paragrahvis 2 sätestatakse Eesti Panga eesmärk ja ülesanded. "Seaduses toodud ülesannete alusel on Eesti Pangal igati moraalne õigus võtta siin initsiatiiv ja ohjeldada kommertspankade kasumihimu ja suunata nad kandma suuremat sotsiaalset vastutust ühiskonna ees. Suuremate kommertspankade käitumine on täna lihtsalt ebaõiglane," leiavad omavalitsusjuhid ning jäävad tagasisidet ja dialoogi ootama.

Pöördumisele on alla kirjutanud Lääne-Nigula volikogu esimees Andres Kampmann, Martna volikogu esimees Hardi Rehkalt, Haapsalu volikogu esimees Jaanus Karilaid, Kullamaa vallavanem Jüri Ott, Ridala volikogu esimees Toomas Vallimäe, Noarootsi volikogu aseesimees Üllar Neemrand ja Hanila vallavanem Arno Peksar.