Igal neljandal Eesti inimesel on rahakotis 20–50 eurot. Peaaegu sama palju on neid, kel on kaasas 10–20 eurot. Kuni 10 eurot on igapäevaselt kaasas 13% inimestest. Koguni 14% uuringule vastanud Eesti inimestest ei oma sularaha üldse.
Eesti ja Leeduga võrreldes kasutavad sularaha kõige rohkem lätlased. Vaid 5% Läti elanikest ei kanna sularaha igapäevaselt endaga kaasas. „Lätis tuleb kõige enam ette olukordi, kus maksekaardiga tasumine pole võimalik. Lõunanaabritest iga viies on kord kuus ning iga kümnes veel sagedamini olukorras, kus maksma asudes selgub, et seda saab teha vaid sularahas,“ ütles Luminori jaepanganduse toodete juht Grigori Ilkevits. Uuringule vastanud Eesti elanikest vähemalt pooled ei suutnud meenutada olukorda, kus nad poleks saanud kaardiga maksta.
Ilkevitsi sõnul ilmnes uuringutulemustest ka see, et kaardimakse võimaluse puudumisel ning sularaha mitte omades tunnevad inimesed end sageli ebameeldivalt ning ärritunult. „Väiksem osa inimestest on valmis minema sularaha pangaautomaadist välja võtma, et ost siiski sooritada. Suurem osa lahkub aga ostukohast ilma soovitud toote või teenuseta,“ lisas ta.
Kõige sagedamini tekib kaardiga maksmisel raskusi turul, laadal, festivalil, ilusalongis ning juuksuris. Vahest harva esineb seda ka kohvikus, restoranis või baaris.
Uuringufirma Norstat viis Luminori tellimusel uuringu läbi tänavu septembris. Küsitlusele vastas igas Balti riigis tuhat inimest vanuses 18–74 eluaastat.
