Kui praegu nähakse täpselt ette, mitu postkontorit, postkasti või muud sellist peab asustusüksuse kohta olema, siis MKM-i välja saadetud ettepanekute kohaselt neid kohustusi enam ei oleks. Ega ka postkastide hulgale. Eesti Post peaks lihtsalt tagama, et postiteenus on inimestele kättesaadav.
Universaalne postiteenus ehk kirjade ja pakkide saatmine kõigile inimestele Eestis on Eesti Postile kahjumlik ja subsideeritav muude tegevuste arvelt. Eesti Posti juhatuse esimees Mart Mägi ütles, et muudatus võimaldaks riigifirmal kahjumlikku tegevust vähem kahjumlikumaks muuta. Näiteks vähemkasutatavaid postkontoreid sulgedes.
"See ülesanne nüüd ongi optimeerimiseks. Mis teeb kahjumlikuks postivõrgu, ongi sagedasti hoonete ülalpidamine. Kõik küttekulud täna ju kasvavad. Samamoodi on hoonete enda lahtiolek suur kulu," ütles Mägi.
Kui me vaatamegi väikest postkontorit, siis võib olla nii, et me peame teda lahti hoidma küll kaks tundi päevas, aga kulud on ju 24 tunni ulatuses ja veelgi enam.
Võimalikku postipunktide ja postkontorite sulgemist võiks tulevikus hakata asendama pakiautomaadid ja ka kaugemal elavatele inimeste kulleriga kodus teenindamine. Kliendi jaoks tasuta, rääkis Mägi, sest harva kuller kellegi juurde saata on tihti odavam, kui postkontorit pidada.
"Kui meil on võimalik viia [saadetis] inimesele koju kätte, siis kojukande hind sagedasti on odavam kui pidada 24 tundi hoonet, kui sellist. Hoonete arv Eesti Posti omanduses, me näeme, et väheneb, aga postiasutused ei kao, ehk tegelikult postiteenust hakkavad rohkem pakkuma meie partnerid kas kohalike omavalitsuste juures või siis kaubanduskeskustes," rääkis Mägi.
Ehk uue määrusega võiks postkontorite või teeninduspunkte asendada aina enam ka näiteks tanklas, vallamajas või poes paiknev postipunkt, pakiautomaat või inimeste endi grupikast, kuhu saaks Omniva jätta nii kirju kui ka pakke.
Mis puudutab pakiautomaate, siis Mägi sõnul on oluline neid vaadelda postisüsteemi osana, mille kaudu saab tagatud juurdepääsu postiteenustele. "Me tänases keskkonnas näeme seda, et ei ole vaja püsivat mehitatud punkti. On vajalik, et teenus on kättesaadav 24/7. Et inimesed saavad oma pakid kätte ja kui nad ei saa minna pakile järgi pakiautomaadi juurde, siis talle tuuakse koju kätte," ütles ta.
"Meil tegelikult puudus võimekus viia pakiautomaate maapiirkondadesse. Iga kord, kui me panime pakiautomaadi, postkontoris töö vähenes, aga postkontor pidi töötama sellest hoolimata. Nii et meil oli väga raske teha teenust kättesaadavamaks. Uue regulatsiooniga ootamegi, et teenus muutuks reaalselt inimestele kättesaadavateks," lisas Mägi.
Muudatus võiks puudutada peamiselt maapiirkondi. Omavalitsuste esindusorganisatsioon Eesti Linnade ja Valdade Liidu tegevdirektor Veikko Luhalaid ütles, et kuigi MKM on muudatusettepanekuid liidule tutvustanud, ei ole omavalitsused veel seisukohta kujundanud.
"Kohaliku omavalitsuse mõttes keegi kaotab töö. Väikses kohas iga töökoht on oluline. See ei ole ka tohutut kvalifikatsiooni nõudev töökoht, et kus ei leiaks oma inimest. Nii palju nüansse on seal. Parem oleks muidugi, kui ta olemas on, keegi ei vaidle ju sellele vastu. Aga kui tema kasu-kahju bilanss Omnivale on väga kahjulik ja kogukond ka vajab pigem pakiteenuseid, siis tõesti võib-olla on mõistlik kaaluda alternatiivseid variante," ütles Luhalaid.
"Loomulikult kõik ju saavad ka aru, et kui me abstraktselt räägime, kui see ei puuduta konkreetselt minu koduvalda, siis ma muidugi ütlen, et see on mõistlik. Postipakid ja ukselt teenindamine. Kui seal on nüüd minu koduvald ja teatud nüansid veel, siis võib tekkida juba küsimus. Eks igaüks kaalub nii. Kõigepealt üks üldine huvi ja siis enda kodune huvi," lisas ta.
Eesti Linnade ja Valdade Liit plaanib seisukoha kujundada lähinädalatel detsembri teiseks pooleks. "Siis saan mina ka julgelt öelda, mis meie seisukoht on," märkis Luhalaid.
Eesti Postil on on praegu 265 postkontorit või postipunkti. Neist 187 maapiirkondades. Alla saja postkontori käitleb Eesti Post ise, ülejäänud on partnerite käitletavad. Kirjakaste on Eesti Postil 1470, neist 1048 maapiirkondades. Kehtiva määruse kohaselt peab igas omavalitsuses, kus elab vähemalt 2500 inimest olema postkontor.
Eesti Posti andmetel moodustavad ligikaudu 80 protsenti kõigist postkontorite kaudu toimuvatest tehingustest postipakkide väljastused, kuigi inimesed pigem eelistaksid pakke kätte saada pakiautomaatidest. Aastas saadetakse Eestis 1,4 miljonit kirja, veel 10 aastat tagasi oli see näitaja 5,6 miljonit.
Eesti Posti 2020. aasta kahjum universaalse postiteenuse osutamisest on juhtkonna hinnangul 2,7 miljonit eurot, võrreldes 2019. aasta 2,4 miljoni euroga.
