22.01.2025 Kolmapäev

Eesti Posti töötajate palgaläbirääkimised võivad viia streigini

Eesti Posti töötajate palgaläbirääkimisi vedavate ametiühingute kinnitusel pole sel korral välistatud riikliku lepitaja poole pöördumine, mis tähendaks võimalikke streike ning muid tööseisakuid paki- ja postiveos, kirjutab Võrumaa Teataja. 
Postitöötajate palgaootused varieeruvad, kuna ametikohtade miinimumtasud on samuti erinevad.
Postitöötajate palgaootused varieeruvad, kuna ametikohtade miinimumtasud on samuti erinevad. Foto: RUP

Ühel või teisel moel puudutavad läbirääkimised ligi 1200 esmatasandi töötajat. Väiksemates piirkondades jääb nende palgaootus 1200 euro kanti. Võrus on postifirmal ligi 45 töötajat, enamik neist esmatasandi teenistujad.

Eesti Posti palgaläbirääkimised jõuavad kriitilisse faasi

Pro Ametiühingu esimees Kadri Kangur kinnitas Võrumaa Teatajale, et ka seekord ollakse AS-iga Eesti Post palgaläbirääkimisi pidamas koos Eesti transporditöötajate ametiühinguga. „Me oleme juba aastaid koos läbirääkimiste laua taga.”

Eesti Postiga on Kangur istunud töötasu läbirääkimiste laua taga alates 2005. aastast, sel aastal täitub pidulik 20 aasta juubel. „On olnud edukamaid aastaid ning mitte nii edukaid. Viimased seitse aastat oleme läbi rääkinud ainult töökohtade miinimumtasude tõusud. Eks ole olnud erinevaid juhte erinevate eesmärkidega. Ametiühingud on juhtidele ja ametis olevale ministrile toonitanud, et riigile kuuluvas ettevõttes peaks töötasu olema eeskujuks teistele ettevõtetele.”

Ta täpsustas, et esmatasandil on palju ametikohti, mis on nii-öelda masstöökohad. Sel põhjusel pole esmatasandi töötajal endal üldjuhul võimalik oma töötasu osas läbirääkimisi pidada.

Jaanuari keskpaigaks ollakse seisus, kus on saadetud pöördumised nii regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartmanile kui ka Eesti Posti nõukogule. „On olnud erinevaid ettepanekuid, kõik need pole ametiühingule sobinud. Loodame ministrile, kellel on aega vastata meile 27. jaanuarini.”

Võrumaa Teataja andmetel plaanib ametiühing pöörduda riikliku lepitaja poole. „See on esmakordne meie jaoks. Kui nii läheb, siis töörahu enam ei kehti. Sõltub liikmetest, milliseid samme ette võtame,” avaldas Kangur.

Ta toonitas, et ametiühing räägib läbi ametikohtade miinimumtasude muutused. „Töötajate ootused on kõrged, kuid mitte ebareaalsed. Postitöötaja on lojaalne tööandjale ning mõistab ettevõtte olukorda.”

Kanguril on postifirma kohta jagada häid sõnu. „Oleme pidevalt selgitanud, et töötajate soov on saada tulemustasu iga kuu, mitte kord kvartalis. Alates eelmise aasta novembrist rakendus tulemustasu esmatasandi töötajatele iga kuu. Seega on seis selline, et tulemustasu tõusis, aga ametikohtade miinimumtasud ei tõusnud.”

Palgaläbirääkimised jätkuvad keerulistes tingimustes

Viimati lepiti ametiühingu ja Omniva vahel kokku ametikohtade miinimumtasude tõusud 2023. aasta juuli algul. Võrreldes 2022. aastaga tõusis toona 19 ametikohast 17 puhul miinimumtasu üle saja euro.

Kangur tunnistas, et postitöötajad hindavad oma praegust toimetulekut kõike muud kui heaks. „Lepime Eesti Postis kokku iga järgneva aasta miinimumtasu, millest madalamat ei maksta täistööaja korral ühelegi töötajale. Näiteks 2023. aastal oli selleks 800 eurot ning 2024. aastaks leppisime kokku 900 eurot. Alanud aastaks me uut kokkulepet ei saanud.”

Ta nentis et postitöötajate palgaootused varieeruvad, kuna ametikohtade miinimumtasud on samuti erinevad. „Need sõltuvad piirkonnast: millised on seal mahud ja muud tegurid tööturul. Põhja-Eestis ja suuremates linnades soovisid töötajad eelmisel suvel saada vabariigi keskmist tasu. Ülejäänud piirkonnad oleksid samal ajal rahul olnud ka 1200-eurose palgaga.”

AS-i Eesti Post kaubamärgi Omniva personalijuht Jane Etverk kinnitas, et neil on Pro Ametiühinguga ning Eesti transporditöötajatega sõlmitud kollektiivleping. Sellega on paika pandud, et iga-aastased palgaläbirääkimised on teema, kus ametiühingutel on huvi ja soov osaleda.

„Ametiühingute huvi on eelkõige seotud esmatasandi töötajate positsioonidega. Räägime läbi erinevate positsioonide miinimumpalga määrasid. See on otsene põhjus, miks palgaläbirääkimised igal aastal toimuvad ja miks me eraldiseisvalt enne palgamuudatustega ei alusta, kui läbirääkimised on peetud,” sõnas Etverk.

Etverk tõdes, et seekordsed arutelud on kestnud juba mõnda aega. „Läbirääkimised on olnud intensiivsed. Majanduse madalseisus ja mahtude languse ajal ei ole ka Omnival kõige paremini läinud. Seega on kahjuks meie võimalused piiratud.” Ta märkis, et osapooltel on alati võimalik pöörduda riikliku lepitaja poole, kes kindlasti aitab sõltumatult leida võimalikke lahendusi.

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255