Mündikorje kampaania ajal saab münte vahetada tasuta kuni miljoni mündi kogumiseni. Tasuta kampaania lõpeb hiljemalt 22. oktoobril ja sealt edasi kuni aasta lõpuni on mündivahetuse teenustasu viis protsenti.
„Sularaharinglus toimib keskpanga hinnangul Eestis suures plaanis hästi, kuid pikaajaline mure on eelkõige väikeste punaste müntidega, mida kasutatakse maksmisel vähem. Inimesed saavad münte vahetusrahana poodidest, aga kuna müntide väärtus on väike, siis inimesed ei lähe nendega uuesti poodi maksma. Nii annabki Eesti Pank igal aastal ringlusse keskmiselt kahe veoautokoorma jagu 1- ja 2-sendiseid münte, millest keskpanka tagasi ei jõua peaaegu midagi,“ rääkis Eesti Panga sularahavaldkonna juht Rait Roosve.
„Eesti Pank koostöös Omnivaga soovib mündikorjega inimestelt kokku koguda miljon euromünti. Pilootprojektiga saame testida, kas selline mündikorje teenus aitaks väikeste punaste müntide taasringlusele kaasa, sest nende tootmise näol on tegemist arvestatava keskkonnakuluga,“ tõdes Roosve.
Omniva Eesti maajuht Kristi Unt rõhutas, et iga mündivahetaja aitab vähendada sularaha keskkonnajalajälge. „Jätkusuutlikkus on Omniva jaoks väga südamelähedane teema ja seetõttu peame ühiskonnaliikmetena igati kaasa aitama sellele, et olemasolevaid münte ringlusesse tagasi tuua, mitte maksma üha uute tootmise eest,“ sõnas Unt.
Mündikorje raames saavad inimesed enda kätte kogunenud euromünte tuua ära kahte Omniva postkontorisse: Tallinnas Järve keskuses ja Tartus Kvartali keskuses. Teenust pakutakse kampaania raames tasuta kuni miljoni mündi kokku kogumiseni, aga tasuta kampaania lõpeb hiljemalt 22. oktoobril. Sealt edasi on mündivahetuse teenustasu viis protsenti vahetatavast summast ja münte saab Omniva kahes postkontoris vahetada kuni aasta lõpuni. Lisaks väikestele punastele müntidele saab vahetada ka teisi euromünte, ühe korraga tohib vahetada kuni kolm kilogrammi münte. Mündivahetaja saab müntides toodud summa tagasi kupüürides ja suuremates müntides.
Eesti Pank saadab igal aastal ringlusse keskmiselt kahe veoautokoorma jagu 1- ja 2-sendiseid münte, millest keskpanka tagasi jõuab vaid üliväike osa. Inimesed saavad 1- ja 2-sendiseid valdavalt poest vahetusrahana, kuid kasutavad neid ise ostmisel väga vähe.1- ja 2-sendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju on nende väärtusega võrreldes ebaproportsionaalselt suured. Euroalal moodustavad 1- ja 2-sendised kõikide väljastatud müntide mahust umbes 40 protsenti.
