Ebakindla majandusolukorra ning geopoliitiliste riskide kõrval valmistavad meelehärmi kasvavad tööjõukulud. Siiski on 2025. aastal oodata olukorra paranemist, kuna Eesti majanduskasvuks prognoosib SEB 2,5 protsenti.
Baltimaade suurettevõtete finantsjuhtide uuringu põhjal tunneb end Eestis praeguses ärikeskkonnas kindlalt 29 protsenti vastanutest, samas kui eelmisel aastal oli neid 25 protsenti. See-eest Leedu suurettevõtete finantsjuhtidest vaatab tulevikku optimistlikult 58 protsenti ehk täpselt kaks korda rohkem kui Eestis. Lätis pole vastav näitaja aastaga muutunud, püsides 40 protsendi juures.
Eesti ja Läti tammuvad paigal
„Viimase aastaga on Leedu suurettevõtete optimism selgelt kasvanud, kuid Eesti ja Läti tammuvad paigal. Leedu eksport sõltub vähem Põhjamaadest ning nende haare välisturgudel on suurem kui teistel Balti riikidel. Perede ostujõud on Leedus kiiremini taastunud. See on toetanud tarbija kindlustunde tõusu ja annab selgelt hoogu eratarbimise kasvule,“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.
Jalakase sõnul kinnitab uuring, et Eestis peavad suurettevõtted tulevikuväljavaateid kehvemaks kui teistes Balti riikides. „SEB prognoosi põhjal taastub Eesti majanduskasv 2025. aastal, kui majandus võiks kasvada 2,5 protsenti, mis on võrreldav Läti ja Leedu majanduskasvu prognoosiga. Samas tuleb meie kasv oluliselt madalama võrdlusbaasi pealt, kuna Leedus kasvas majandus tänavu esimese kuue kuuga 2,4 protsenti ja Lätis 0,3 protsenti, kuid Eestis oli aastaarvestuses langus 1,6 protsenti,“ lisas Jalakas.
Arusaadavalt on Eesti ja Läti ettevõtete suurim mure majanduse edasine käekäik – nii leiab vastavalt 65 ja 61 protsenti uuringus osalenutest. Eestis järgnevad surve kasumitele ja hindadele 62 protsendiga, geopoliitilised riskid 54 protsendiga ning kasvavad tööjõukulud 42 protsendiga.
Leedu majandus on jõudnud kasvufaasi
Leedu suurfirmadest peab vaid 36 protsenti suurimaks mureks majanduse väljavaateid, samas kui veel mullu oli see näitaja 51 protsenti. Enim mõeldakse Leedus geopoliitilistele riskidele ja kasvavatele tööjõukuludele, millest mõlemat mainisid pooled vastanud. Tööjõukulude kasvuga käib kokku uuringust ilmnev tõdemus, et 46 protsenti Leedu suurfirmadest seisab silmitsi oskustöötajate puudusega, kui Eestis on sama probleemi ees 16 protsenti vastanutest. See näitab, et Leedu majandus on jõudnud juba kasvufaasi, samas kui Eesti majandus on sinnapoole alles teel.
Kõige rohkem on ettevõtte rahalise olukorraga rahul Läti ja Leedu finantsjuhid – vastavalt 77 protsenti ja 72 protsenti peab seda väga soodsaks või soodsaks. Eesti vastav näitaja on 52 protsenti, mis on madalaim alates 2014. aastast, mil toimus esimene SEB finantsjuhtide uuring.
Finantsraskustega maadlevate ettevõtete hulk on Eestis kasvanud
Oluliselt on kasvanud ka Eesti ettevõtete osakaal, kes peab oma finantsseisu keeruliseks – selliseid ettevõtteid oli 15 protsenti, aasta tagasi kõigest kuus protsenti. „Ühelt poolt on see loogiline, kuna majanduslangus on Eestis kestnud juba üle kahe aasta ning mõne ettevõtte puhvrid hakkavad kokku kuivama. Samal ajal on statistikat vaadates pankade laenuportfellide kvaliteet endiselt hea, ärilaenude maht on kasvus ning pankrottide ja saneerimiste arv madal,“ sõnas Jalakas.
„Usun, et majanduslanguse põhi on möödas ning järgneb mõõdukas aktiivsuse kasv. Oluline on ka märkida, et küsitlusperiood langes ajaliselt kokku riigieelarve debatiga, mis võis samuti Eesti ettevõtete negatiivsust kasvatada,“ ütles Jalakas.
SEB iga-aastane suurettevõtete finantsjuhtide uuring toimus tänavu septembris. Küsitlusele vastas 302 Baltimaade suurettevõtete finantsjuhti: Eestis 85, Lätis 110 ning Leedus 107. Uuringus osalenud ettevõtete aastakäive on üldjuhul üle 20 miljoni euro.
