Ernst & Young Baltic AS partneri Ivar Kiigemägi sõnul jääb Eurozone Forecast uuring Eesti majanduse käekäigu osas veidi optimistlikumaks kui mõned muud hiljuti avaldatud majandusprognoosid. "Uuringu kohaselt prognoositakse Eestile käesoleval aastal 1,6-protsendist kasvu ning 2014–2018. aastal keskmiselt 3,3-protsendist kasvu. Kuid rõhutatakse ka, et ennekõike Ukraina konflikt ning osaliselt sellega seotud Venemaa majanduslik nõrkus võivad olukorda sügisese prognoosi ajaks pessimistlikumaks muuta."
Prognoosi kohaselt hakkab eurotsooni majandus peale kahte aastat langust 2014. aastal lõpuks taas kasvama. Käesoleval aastal prognoositakse eurotsoonile 1,1-protsendist ning 2014.–2018. aastaks keskmiselt 1,5 protsendist majanduskasvu. See rõõm võib aga jääda üürikeseks, kui Euroopa Keskpank ei suuda vältida deflatsiooni, samuti võib Ukraina konflikti edasine eskaleerumine majanduskasvu peatada.
"Eurotsooni majanduskasvu mootor on endiselt Saksamaa, kuid kasvu on üha rohkem hakanud panustama ka hiljutised probleemriigid Hispaania, Portugal ja Iirimaa," rääkis EY majandusprognooside nõustaja Märt-Martin Arengu. "Samas ollakse murelikumad traditsiooniliselt tugevateks majandusteks peetud, kuid kriisis vähest reformimeelsust näidanud Hollandi, Belgia, Prantsusmaa ja ka Itaalia osas."
Vaatamata positiivsetele nootidele majanduskasvu osas, märgib majandusprognoos ka seda, et enamikes riikides (Saksamaa on siin erandiks) ei tööta ettevõtted siiski veel täisvõimsusel, mistõttu nende soov investeerida ning ka palku tõsta on kesine. "See aga omakorda hoiab eurotsooni pidevas deflatsiooni-hirmus. Samuti rõhutab prognoos, et juhul kui Euroopa Keskpanga hiljutisest otsusest kehtestada kommertspankade hoiustele negatiivsed intressimäärad jääb väheks, ning esimesed turgude reaktsioonid sellele viitavad, võib deflatsioon eurotsoonis olla paratamatu," märkis Arengu. Ta lisas, et poleks üllatav, kui Euroopa Keskpank ühel hetkel veelgi jõulisemalt sekkub ning USA-stiilis rahatrüki teed läheb.
