2013. aasta alguses näitasid Eesti olulisemate kaubanduspartnerite majandused paranemise märke, mis kajastus ka jaanuarikuu väliskaubanduse tulemustes. Nii ekspordi kui ka impordi kasvu kiirendasid eelkõige ühekordsed tehingud transpordivahenditega, mida võib seostada kahe reisilaeva ümbervahetamisega Eesti-Soome ja Soome-Rootsi liinidel.
Neid tehinguid arvestamata ulatus ekspordi aastane kasv kolme protsendini ja impordi kasv kuue protsendini.
Nii kuises kui ka aastases võrdluses näitasid märkimisväärset ekspordi kasvu masinad ja seadmed, puit ja puittooted ning mitmed teised väiksema osatähtsusega kaubagrupid, teatab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Tänu ekspordi ennakkasvule impordi ees langes kaubavahetuse puudujääk jaanuaris vaid 8 miljoni euroni, mis oli üle nelja korra väiksem aasta varasemaga võrreldes ning 25 korda madalam eelmise aasta detsembrikuust.
Eesti suurima osatähtsusega masinate ja seadmete väljavedu kasvas aastaga kümnendiku võrra, mida toetas eelkõige mobiilsideseadmete enam kui kolmandiku suurune ekspordikasv. Valmistoidukaupade ja jookide eksport kasvas aastaga ligi poole võrra, puidu ja puittoodete väljavedu viiendiku ning muude tööstuskaupade müük välisturgudele ligi viiendiku. Viimasest grupist võib välja tuua puitmajade ekspordi jõulise kasvu. Ekspordi kasvu pidurdasid aga mineraalsed kütused ning metallid ja metalltooted, mille väljavedu kahanes aastaga vastavalt enam kui kolmandiku ja ligi veerandi võrra. Kütuste ekspordi tugeva kukkumise taga olid naftasaadused, kuid elektri müük kasvas aastaga mõnevõrra.
Impordis toimusid jaanuaris sarnased muutused ekspordiga. Kiireim, 2,3-kordne aastakasv oli transpordivahendite sisseveol, samas ka masinate ja seadmete import suurenes 13protsendi võrra. Kütuste sissevedu aastaga siiski veidi kasvas, mis annab lootust nende ekspordi suurenemisele järgneval kuul, kuna naftasaadustega kauplemine kuude lõikes on küllaltki volatiilne.
Veebruaris võib prognooside kohaselt oodata ekspordi ja impordi aastakasvude jätkumist ehkki mitte nii kiires tempos kui jaanuaris. Eesti Konjunktuuriinstituudi veebruari uuringus osalenud tööstusettevõtete ootused olid samuti mõnevõrra paranenud. Üle tavapärase taseme eksporttellimustega ettevõtete osatähtsus tõusis 12 protsendini ja tavalist tellimuste mahtu ootavate osatähtsus 58 protsendini. Tellimuste kahanemisest teatasid aga 30 protsenti vastanutest, mis oli 6 protsendipunkti vähem kui jaanuaris.
Veebruaris tõusis nii Euroopa Liidus tervikuna kui ka euroalal majandususaldusindeks vastavalt 92,0 (kuuga +1,2) ja 91,1 punktini (+1,6). Kokku tõusis majandususaldus EL-is 23 riigis, mis näitab üldise majandusolukorra mõningast paranemist. Veebruaris oli majandususaldus üle ajaloolise keskmise jätkuvalt Lätis 106,1 (-0,4), Eestis 103,1 (+1,1) ja Leedus 103,0 (+0,8). Ka meie olulisemate kaubanduspartnerite Rootsi ja Soome majandususaldusindeksid tõusid vastavalt 98,7 (+3,6) ja 93,8 punktini (+1,0), mis annab edasist lootust Eesti ekspordinõudluse kasvule.
