Tänavu veebruaris ulatus elektri tootmine Eestis 1060 gigavatt-tunnini, mis on võrreldes eelmise aasta sama ajaga 11 protsenti rohkem, tootmise suurenemise tingisid peamiselt elektrikaubanduse ekspordi kasv ja ka süsinikdioksiidi saastekvoodi soodne hind.
Võrreldes aastataguse perioodiga langes veebruaris Eesti sisemaine tarbimine 13 protsenti 732 gigavatt-tunnile. Tarbimise vähenemine oli tingitud nii keskmisest soojematest ilmastikuoludest, kui ka ühe päeva võrra lühemast kuust, teatas elektrisüsteemihaldur Elering.
Eestis toodetud elektrienergia eksport ulatus jaanuaris 593 gigavatt-tunnini, kasvades aastaga 88 protsenti. Import suurenes samas 24 protsenti 263 gigavatt-tunnini. Elektrikaubanduse koguekspordist moodustas eksport Leetu 47 protsenti, Lätti 43 protsenti ja Soome 10 protsenti ning koguimpordist moodustas import Soomest 44 protsenti, Lätist 37 protsenti ja Leedust 19 protsenti.
Lätis toodeti tänavu veebruaris 11 protsenti rohkem elektrienergiat kui aasta tagasi ning elektri tootmine moodustas kokku 524 gigavatt-tundi. Tootmise tõusu taga on Lätis asuv Daugava hüdroelektrijaamade kaskaad, mis tootis veebruaris 48 protsenti rohkem elektrienergiat kui mullu samal ajal. Läti elektri tootmine võimaldas veebruarikuus katta ligi 82 protsenti Läti oma elektritarbimisest ning kokkuvõttes oli Läti 119 gigavatt-tunni ulatuses elektridefitsiidis.
Leedus toodeti veebruarikuus 35 protsenti vähem elektrienergiat kui aastatagusel perioodil, kogu siseriiklik tootmine oli 271 gigavatt-tundi. Seetõttu võimaldas elektri tootmine veebruaris katta vaid 32 protsenti Leedu oma elektritarbimisest ning kokkuvõttes kujunes veebruarikuu elektribilanss 571 gigavatt-tunni ulatuses defitsiitseks. Defitsiidi katteks imporditud elektrienergiast oli 40 protsenti Eestist, seitse protsenti Lätist ning 53 protsenti kolmandatest riikidest.
Balti riikide summaarne elektrienergia defitsiit oli veebruaris kokku 361 gigavatt-tundi, mis vähenes võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 43 protsenti. Veebruarikuu defitsiit moodustas kogu Balti riikide tarbimisest 16 protsenti.
Põhjamaades langes veebruaris elektri tootmine võrreldes eelmise aastaga seitse protsenti, mille põhjuseks on jätkuvalt madalal tasemel olevad hüdroreservuaarid. Sellest tulenevalt olid tänavu veebruaris Rootsi ja Taani füüsilist elektrit eksportivad riigid ning Norra ja Soome importivad riigid. Sarnaselt tootmisele langes Põhjamaades ka elektri tarbimine, seda kuue protsendi ulatuses.
