SEB Panga analüütiku hinnangul võib inflatsioonitempo paari kuu pärast taas veidi kiirenema hakata, LHV Panga, Nordea Panga, Swedbanki ja rahandusministeeriumi analüütikute sõnul tarbijahindade kasvutempo järgnevatel kuudel aeglustub.
"Tarbijate rõõmuks on tarbijahinnad Eestis püsinud viimasel ajal suhteliselt muutumatutena. Üldise hinnatõusu ohjajaks viimasel kahel kuul on olnud naftahinnad, mis mais ja juunis märgatavalt alanesid ja pakkusid tarbijate rahakotile teretulnud leevendust," rääkis SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe BNS-ile. "Juuni lõpuga aga naftahinna odavnemine ka lõppes ning euro jätkas odavnemist, mistõttu võib inflatsioonitempo paari kuu pärast taas veidi kiirenema hakata."
Mais-juunis hoidis inflatsiooni analüütiku sõnul väga tagasihoidlikuna ka toiduainete maailmaturu hindade langus, mis on aga juulis teinud taas hüppe ülespoole.
Naftahinna langusega seotult ei ole ka eluasemekulud juunis enam edasi suurenenud ja viimastel kuudel on eluasemekulude tõus vaibunud väga mõõdukaks pärast aasta alguse suuremat hüpet, rääkis Arumäe. "Alates augustist peaks aastainflatsioonist eluasemekulude suur mõju hakkama hajuma," lausus ta.
Ka muudes kaubagruppides oli juunis analüütiku sõnul valdav hinnastabiilsus ja ka sisemaistest teguritest ei ole praegu tulemas kuigi palju hinnasurvet.
"Väliskeskkonnast tulenev hinnatõus on kuni juunini üha enam vaibunud nõrga majandusaktiivsuse tõttu," ütles Arumäe, märkides, et viimane asjaolu ongi viinud Euroopa Keskpanga neljapäevase otsuseni langetada laial skaalal intresse.
Edaspidiseks võib see Arumäe sõnul tähendada imporditava inflatsiooni mõningat suurenemist, mis avaldub ühelt poolt euro odavnemise kaudu ja teisalt raha kergema kättesaadavuse kaudu.
"Majanduse nõrkus on maailmas laiaulatuslik, mistõttu sundisid kesised majanduskasvu väljavaated intresse langetama ka teistes Euroopa keskpankades, Inglismaal ja Taanis, ning inflatsioonilist rahatrükki võib ehk sügisel oodata ka USA suunalt," lisas Arumäe.
LHV Panga analüütik Nils Vaikla ütles BNS-ile, et juunis kiirendasid inflatsioonitempot hooajalistest teguritest tulenev toidukaupade kallinemine, samal ajal kui jätkuv mootorikütuse langus pisut pidurdas üldist hinnatõusu. "Võrreldes varasemate kuudega üldjoontes juunis tarbijahindade tõusus suuremat muutust ei olnud – 40 protsendi ulatuses kergitavad hindu endiselt eluasemele tehtavad kulutused ehk kallim elekter, soojusenergia ja küte."
Tänu mootorikütuse hinnalangusele on Vaikla sõnul vähenemas transpordikulutuste osakaal tarbijate ostukorvis. "Kuid hetkel tundub, et nafta hinna puhul on suurem lühiajaline kukkumine käesoleval aastal juba seljataga ja aasta teises pooles võime kohata kas külgsuunas liikumist või kerget tõusu."
Kuna järgnevatel kuudel hakkavad rolli mängima eelmise aasta kõrgemad inflatsiooninumbrid, siis nende toel tänavu hindade kasvutempo jällegi mõnevõrra aeglustub, märkis Vaikla.
"Ootame, et aasta teises pooles inflatsiooni kasv muutub väiksemaks, kuid jääb endiselt üle kolme protsendi. Aasta keskmiseks inflatsiooniks ootame 3,8 protsenti," lausus ta.
Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm rääkis BNS-ile, et inflatsiooni asemel on peamiseks mureks maailmas majanduskasv. "Samas konkurentsivõime toetamiseks on riikidel vajalik hoida ka inflatsiooni vaos."
Eesti inflatsiooni aastakasv jätkab ootuste kohaselt järgmisel kvartalil vaid kerget langust, märkis ta. "Peamiselt mõjutab inflatsiooni taandumist aastatagune võrdlusbaas ning ka tagasihoidlikumad välised hinnasurved. Viimased on seotud eeskätt energia ning toormehindadega."
Suures osas hoiavad toornafta hindu Palmi sõnul vaos riskivalmiduse alanemine ja suurte majanduste oodatust nõrgemad majandusnäitajad, mis on mõjutanud turgude ootusi energianõudluse osas. "Samas aasta teises pooles näeme mitmeid riske, mis võivad hindasid taaskord ülespoole survestada."
Madala konjunktuuri tingimustes püsivad hinnad vaoshoitud, märkis Palm. Seoses nõudluse alanemisega on ökonomisti sõnul oodata ka euroala aastase hinnakasvu aeglustumist aastases horisondis. "Oluline, et Eesti hinnad selle trendiga kaasa liiguksid," lausus ta.
Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut märkis oma juunikuu tarbijahinnaindeksi kommentaaris, et ootuspäraselt olid peamised inflatsiooni mõjutavad tegurid kasvanud eluasemekulutused, mis alustasid kerkimist juba eelmise aasta teisel poolel, ning toidukaupade hindade kasv. Eluasemekulutuste hinnakasv jätkub ka tänavu suvekuudel, seda tingib energiatootjate sõnul peamiselt kõrge nafta hind maailmaturul, lausus ta.
Oluline osa aastase inflatsiooni kujunemisel on ka mootorikütuste hindadel. Kütuste hinnad maailmaturul on selle aasta esimesel poolel olnud eelmise aasta tasemetest kõrgemal, kuid viimased kuud on Paabuti sõnul selgelt näidanud toornafta hinna langustrendi. Eesti mootorikütuste kuine hinnalangus oli keskmiselt ligi neli protsenti.
"Lähituleviku inflatsiooni mõjutavad endiselt eluasemekulutused, mille hinnatõusu on konkurentsiamet juba kooskõlastanud. Samas peaksid teiste kaupade ja teenuste hinnad muutuma oluliselt vähem," märkis analüütik.
Täiendav energia hinnatõus maailmaturul kergitaks Paabuti sõnul ka Eesti inflatsiooni nii kasvavate transpordihindade kui ka eluasemekulutuste kaudu. "Meie hinnangul, eeldades energiahindade languse jätkumist maailmaturul, kasvavad hinnad sel aastal keskmiselt 3,8 protsenti."
Kui viimastel kuudel on aastane inflatsioon kõikunud nelja protsendi juures, siis lähikuudel võib rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Kristjan Pungase sõnul oodata selle alanemist mootorikütuse ja eluasemekulutuste hinnatõusu pidurdumise tõttu.
"Riskikohaks on kiirenenud palgakasvust ning kasvanud turistidevoost tingitud hinnatõususurve. Viimast kinnitavad majutusteenuste hinnad, mis on aastaga kallinenud ligi viiendiku," lisas ta.
