Krediidiinfo kõige uuema ehk 2014. II poolaasta maksekäitumisestatistika kohaselt on nii maksehäiretega kui ka maksuvõlgadega ettevõtete osakaal Eestis aastaga vähenenud, kuid põllumajandussektori (k.a metsamajandus, kalapüük) näitajad on aastaga veidi halvenenud. Põllumajandusettevõtete hulgas on maksehäiretega ettevõtete osakaal aastaga tõusnud 3,7 protsendilt 4,3 protsendile. Ka sektori maksehäirete summa on kasvanud – 1,5 miljonilt eurolt 2,3 miljonile eurole. Keskmise maksehäire summa oli seekord kõige suurem just põllumajandussektoris.
Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu ei salga, et põllumeeste jaoks on tegemist madalatest kokkuostuhindadest tingitud kriisi esimeste märkidega statistikas. “2014. aasta teine pool oli eriline selle poolest, et korraga olid auku kukkunud erinevates valdkondades tegutsejad – seakasvatajate ja teravilja kasvatajate jaoks on tegemist pikema madalseisuga, kuid piimakarja kasvatajate jaoks oli esimene poolaasta veel päris hea,” kommenteerib Kreegipuu.
Piima kokkuostuhind langes esimest korda hiliskevadel toorpiima ületootmise tõttu Euroopas, kui 40 sendi asemel sai piima kilogrammi eest 32-33 senti. Teise põntsu põhjus oli Venemaa kehtestatud embargo toidukaupadele, mille mõju avaldus septembris. Täna on toorpiima kokkuostuhind vaid 23-25 senti kilogrammi kohta. Samadel põhjustel on madal ka sealiha kokkuostuhind, lisaks avaldavad negatiivset mõju Aafrika seakatkust tulenevad mõjurid.
Swedbanki põllumajanduse sektorijuhi Meelis Annuse sõnul näitab statistika, et põllumeeste jaoks on kasvanud käibevahendite puudujääk. „Keskkonnas, kus müüdava toodangu kilogrammi hind on ca 5 eurosenti odavam kui tootmise omahind, teeb see 250 piimalehma omanikule kahjumit ca 8000 eurot kuus. Sellist tootmisele pealemaksmist saab teha nii kaua, kuni jagub rahalisi vahendeid,“ selgitab Annus. „Vahendeid saab aga kas omanikelt, hankijatele maksmata jätmise arvelt, laenumaksete ajatamisest või uute laenude arvelt. Statistika põhjal võib öelda, et hetkel kaetakse puudujääki hankijate arvelt, ehk venitatakse arvete tasumisega. Mis iseenesest ei tähenda, et need jääkski maksmata, seda tehakse võimalikult hilja,“ lisab Annus.
“Need raskused ei mõju maksekäitumistele paugupealt, nii et statistika veel väga kehva seisu ei näita,” räägib Kreegipuu. “Põllumehed on alati kohusetundlikud maksjad olnud, olenemata sellest, kui keeruline neil endal on. Kuid tegemist on kindlasti kriisiga – selle mõjud tulevad selgemalt esile kevadel. Talvel on põllumeeste kulud väiksemad. Kevadel lisanduvad püsikuludele väetised, seemned, taimekaitsevahendid, siis läheb paljudel raskeks.”
Detsembri alguses viis Eesti Põllumeeste Keskliit läbi uuringu, mille järgi oli põllumajandusettevõtete mured selgelt näha – tähtaegselt tasumata arveid esines varasemast rohkem, 60-st küsitletud ettevõttest 17 olid sunnitud palgapäeva edasi lükkama ja küsitletud ettevõtted olid kokku koondanud 31 töötajat.
Olukorra paranemist on raske ennustada.
Meelis Annuse sõnul on võlgnevuste suurenemine ootuspärane ja statistika näitajatel on veel piisavalt kasvuruumi. „Põllumajandussektorisse müüjad peavad varuma kannatust ja ka rahalisi vahendeid,“ toonitab Annus. “Seega on tark kasutada pankade poolt pakutavaid maksetähtaegade pikendamise tooteid nagu faktooring ja miks mitte ka makseriski KREDEX-i abil kindlustada.” Annuse sõnul on põllumehed kahel eelneval aastal aktiivselt investeerinud ja selleks ka laenu võtnud – see võimaldab raskematel aastatel investeeringuid edasi lükata.
“Äkilist väljapääsu sellest olukorrast ei ole,” nendib põllumeeste esindaja Kreegipuu murelikult. “Oleme tegutsenud, suhelnud ametkondadega ja ministeeriumiga, kuid uusi turge ei ole avanenud ja abimeetmeid ei ole tulnud. Meie naaberriigid maksavad siseriiklikke toetusi, mis põllumajandusettevõtteid toetavad, kuid Eesti on sellest jäigalt keeldunud. Sel teemal räägime riigiga pidevalt”.
Kreegipuu nendib ka, et kui Vene kriisi alguses lubasid pangad põllumeestele vastu tulla – koostada kohustuste tasumiseks maksegraafikuid, pakkuda maksepuhkust jms – siis viimased signaalid on, et pangad on muutunud põllumeeste suhtes hoopis karmimaks. Arusaavat suhtumist on tema sõnul tegelikult vähe.
Millal turud taas tõusevad on väga keeruline öelda, sest eelmine kriis piimasektoris kestis aasta. “Pikaajalise dünaamika järgi on kriisiperioodid olnud üsna ühtlaste vahede ja pikkusega. Kuid vilja- ja seakasvatajate jaoks on madalseis kestnud juba üle 2 aasta,” kommenteerib Kreegipuu. “Ega muud üle jää, kui tuleb tegutseda, otsida paremaid müügivõimalusi, loota muutustele maailmaturul ja püüda ka riigilt tuge saada. Samuti püüavad põllumajandustootjad tootmist vastavalt kriisitingimustele ümber korraldada, kuid põllumajanduse üks suuri erisusi on see, et kiireid ja äkilisi muutusi pole tootmisprotsessis võimalik teha.”
KOMMENTAAR:
Janelle Joakit, Põllumajandusettevõtetele tooteid ja teenuseid pakkuva Baltic Agro AS turundusjuht
2014. aasta tervikuna oli keskmine, kuid Venemaa sanktsioonide mõju on olnud tunda. Kokkuostuhindade langus kajastub ka ettevõtete maksevõimes.
Eesti kokkuostuhinnad sõltuvad peamiselt maailmaturuhindadest, mida me ette ennustada ei oska. Kõik, mida teatakse täna uue saagi kohta, on juba hindadesse sisse arvutatud. Iga uus päev ja uudis võib tuua turgudele tõusu või langust. Pigem võibki ennustada suure volatiilsuse jätku.
Eesti siseselt me alanud aastalt väga suuri muutusi ei oota. Vilja kokkuostul jätkub sama tihe konkurents, mis on olnud viimasel paaril aastal ja seoses kasvavate mahtudega läheb järjest suurem tähelepanu logistikale. Teravilja saagikus oli 2014. aastal hea ja teravilja hinnad on võrreldes sügisega tõusnud.
